ühiskonnaelus. Feodalismi mõiste tekkis ja kujunes Euroopas ning oli algusest peale mõeldud selgitama vaid Euroopa kultuuri, ühiskonda ja majandust puudutavaid tegureid ning muutujaid. Tänapäeval konstateeritakse üldiselt, et väljaspool Euroopat feodalismi kui sellist ei eksisteerinud, see oli Euroopale spetsiifiline nähtus ning ehkki kohati võivad mingid sama perioodi mitte-Euroopa maade ühiskondlik-majanduslikud struktuurid evida teatud analoogiat feodalismiga, on selle mõiste kasutamine väljaspool Vana Maailma suhteliselt problemaatiline 1.3 Feodalismi kujunemine Feodalism hakkas kujunema Frangi riigis juba Merovingide ajal, kui valitsejad hakkasid oma sõjaväelastele selleks, et nad üha kallinevat varustust jõuaks muretseda ja säilitada, maavaldusi, millelt saadav tulu läks sõjamehe relvastuse soetamiseks ning äraelamiseks. Seda valdust hakati nimetama benefiitsiks. See anti kuninga sõjamehele eluaegseks kasutamiseks,
ristirüütlite võimu, Liivi orduriik (laguneb 16 saj Liivi sõda Eestis lõpeb keskaeg). Eesti keskaeg jääb hiliskeskaega. Keskaja ruumiline piiritlemine 1. katoliiklus religioonina 2. ühiskondlik korraldus feodalism (keskaeg ehk feodaaltsivilisatsioon) Feodalism kuningad vajasid selleks et võidelda välisvaenlastega tugevat sõjaväge. Sõjaväeteenistuse eest jagati maad, millega tuli endale varustuse jms ostmiseks raha teenida. Maa mida jagati lään. Feodalismiga polnud kokkupuudet vaimulikel ja linnakodanikel. Kui feodalism hakkab ära kaduma, säilivad feodaalsed asjad peale seda päris kaua nt pärisorjus. Eestis kaob pärisorjus 19 saj alguses. VARAKESKAEG Rahvasterändamise aeg: germaanlased ja slaavlased Germaanlased on indoeurooplased, nende hõimkond jagunes kolmeks ida, lääne ja põhjagermaanlased. Peamine elulaad: liikuv, tegeleti küttimisega ja algelise
- Hiliskeskajani puudus ühtne ajaarvamine, mis oleks haaranud kogu Euroopat - Praegu kehtib Gregoriuse kalender, mis loodi 16. saj. lõpul - Valitseja /vaimulike ametiaastad oli levinud ajaarvamise moodus - Aastavahetuseks loeti tavaliselt jõule, vahel lihavõtteid jne - Kuupäevi dateeriti roomapäraselt, hiliskeskajal kirikupüha järgi (madisepäeval, päev peale madisepäeva jne) - Keskajaga seostatakse feodalismiga - See on puhtalt tehniline termin, mis tuleneb sõnast feudum. Seega feodalism on seotud omandisuhetega. Selle ideloomulikud tunnused ühiskonnatüübina: seisused jagunevad klassidesse, aadel ühiskonna tipp, ehk aadli võim. Võim killustub. - Teisest kitsamast küljest peetakse selle all silmas läänikorda. - Väga iseloomulik oli feodalism kõrg-keskajal - Eurooplasi defineeriti kui ühtset ristirahvast
tööstustöölised eristusid talupoegadest, 2. purunes majapidamistel põhinev tootmine, 3. toimus kapitalistlike tootmisüksuste kiire kasv nii arvuliselt kui võimult. Kapitalism aga sõltub üha süvenevast tööliste elujärje halvenemisest. Konkurentsi kasv sunnib maksma järjest vähem palka. See vähendab omakorda turgu. Suurim vastuolu: suurim organiseeritus tootmises, täielik anarhia toote jaotuses. Tootmine on kollektiivne, tarbimine individuaalne. Kapitalism on edasiminek feodalismiga võrreldes. Kapitalistid pole õelad, lihtsalt süsteem on selline. Süsteem aga on vastuoluline ning hävitab end, sest selles on parema ja tulevikus tuleva süsteemi alged. Ajaloo kulg on ratsionaalne ja möödapääsmatu: inimesed püüdlevad küll oma eesmärkide poole, kuid lõpuks püüdlevad nad seda, mida neil tuleb püüelda ja loovad seda, mida neil tuleb luua. Agnes: Ei, tõsiselt, kes Te olete? Gabriel: Mis Te ise arvate? Agnes: Rändrüütel? Näitleja
dokumendile. Oluline roll ratifitseerimisel NY-s järgmisel aastal. 3.3. Põhiseaduse allikad 3.3.1. Briti konstitutsiooniline pärand Ameerika Iseseisvussõja juhid aktsepteerisid Briti konstitutsioonilist süsteemi. Põhiseaduse koostajad tuginesid tugevalt Briti põhiseaduslikule traditsioonile. Koosneb kolmest pikaajaliste traditsioonidega õiguslikust institutsioonist: hartadest, tavaõigusest ja mitmest olulisest seadusest. Hartad (seot feodalismiga) kirjeldas nii maaomaniku kui ka temaga seotud isikute õigusi ja kohustusi 1215. aastal tekkis B. Kuningavõimu alamate õiguste pärast suur konflikt kuningas Johni ja Inglise kõrgaadli vahel. Pärast kaotust lahinguväljal kirjutas kuningas alla ,,Magna Chartale", dokumendile, mis taaskinnitas kõrgaadli pikaajalised õigused ja kohustused ning määras kindlaks kuninga võimupiirid. Harta aluseks on põhimõte, mille kohaselt igaüks, kaasa arvatud kuningas, peab kuuletuma seadusele!!
annaabi.ee 
