nimetama hugenottideks. Kõrvuti tõsiste usuliste kalvinistidega tekkisid ka poliitilised hugenotid, kes esindasid feodaalseid ringkondi, keda liitis vastuseis kujunevale absolutismile. Calvini õpetust kasutasid nad vaid poliitilistel eesmärkidel. Absolutismile pürgiv kuningavõim asus Lõuna-Prantsusmaa aadli ja linnade vabadusi kärpima. Lõuna aadlit tõmbas kalvinismi poole väljavaade laiendada oma feodaalvaldusi pärast kirikumaade sekulariseerimist. Linnu aga häiris lisaks vabaduse kahanemisele ka Pariisi üha tugevam domineerimine. Kirde- ja Kesk- Prantsusmaa feodaalaristokraatia moodustas absolutismivastase feodaalse opositsiooni teise tiiva, kes üritas säilitada oma vanu õigusi monarhia ja kuningat toetava teenistusaadli vastu. Selle rühmituse ideoloogiaks oli katoliiklus ja seda juhtis perekond Guise eesotsas kuningliku armee ülemjuhataja François de Guise'i ja tema venna
Kuningas lõi nende vastu Tulekoja, mis saatis ketsereid tuleriidale. 10 · Kalviniste hakati nimetama hugenottideks. Usuliste kalvinistide kõrvale tekkisid poliitilised hugenotid esindasid feodaalseid ringkondi, keda liitis vastuseis kujunevale absolutismile. Tuumik: Lõuna-Prantsusmaa aadelkond, neil oli väljavaade laiendada oma feodaalvaldusi pärast kirikumaade sekulariseerimist. · Hugenottide juhid olid valitseva Valois' dünastia kõrvalliini esindajad Navarra kuningas Antoine de Bourbon, poeg henri, prints Louis de Condé, admiral Gaspard de Coligny. · Absolutismivastase feodaalse opositsiooni teise tiiva moodustas Kirde- ja Kesk- Prantsusmaa feodaalaristokraatia kasutati ideoloogiana katoliiklust, mis pidi põhjendama traditsiooniliste suhete
Kaitses oma trooni kiriku abil ja ka sõjaväega. Suutis saavutada teatava korra oma riigis. 988 kroonis ta oma poja kaaskuningaks. 987rajasKapetingi-rajaskorra Kapetingid. Prantsuse kuningadünastia 987-1328. Kapetingidel oli kombeks troonile asudes võimalikult ruttu kroonida kuningaks ka oma poeg, et jätkuks Kapetingide dünastia võim. Nende ajal kujunes lõplikult välja feodaalkord. Kuningas valitses tegelikult vaid oma domeeni, seetõttu hakkasid Kapetingid tasapisi teisi feodaalvaldusi oma domeeniga liitma. Nii muutus killustatud Prantsusmaa aegamisi tsentraliseeritumaks riigiks. Nende võimu ajal sai Prantsusmaast tugev kuningriik. 1328 suri viimane Kapetingist kuningas Charles IV ilma järglasteta. Louis VI Paks (valitses 1108-1137)Allutas domeenis tegutsenud röövelparunid. Sai investituuri reguleerimisega paavsti toetuse. 1109-1135 sõda Inglismaaga. 1124 lõi tagasi Saksa-Rooma. Investituurireguleerija-paavstitoetus-sõdaInglisejaSks-R
Kapetingid Prantsuse kuningadünastia, mis valitses 987-1328. Pärast Karolinge. Poegadeta Charles IV surma järel tulid võimule Valois'd Kapetingide kõrvalharu. Kapetingidel oli kombeks troonile asudes võimalikult ruttu kroonida kuningaks ka oma poeg, et jätkuks Kapetingide dünastia võim. Nende ajal kujunes lõplikult välja feodaalkord. Kuningas valitses tegelikult vaid oma domeeni, seetõttu hakkasid Kapetingid tasapisi teisi feodaalvaldusi oma domeeniga liitma. Nii muutus killustatud Prantsusmaa aegamisi tsentraliseeritud riigiks. Nende võimu ajal sai Prantsusmaast tugev kuningriik. Maavaldused asusid Prantsusmaa kesk- ja lääneosas (+ Pariis ja Orleans). Ohtlikem vaenlane oli Inglismaa, sest abielude ja pärimiste läbi olid inglise kuningate käes märksa suuremad maa-alad Prantsusmaal kui prantsuse kuningatel endil. Louis VI - (Paks) Prantsuse kuningas 1108-1137, kuulus Kapetingide dünastiasse. Andis Põhja-
Kapetingid Prantsuse kuningadünastia, mis valitses 987-1328. Pärast Karolinge. Poegadeta Charles IV surma järel tulid võimule Valois'd Kapetingide kõrvalharu. Kapetingidel oli kombeks troonile asudes võimalikult ruttu kroonida kuningaks ka oma poeg, et jätkuks Kapetingide dünastia võim. Nende ajal kujunes lõplikult välja feodaalkord. Kuningas valitses tegelikult vaid oma domeeni, seetõttu hakkasid Kapetingid tasapisi teisi feodaalvaldusi oma domeeniga liitma. Nii muutus killustatud Prantsusmaa aegamisi tsentraliseeritud riigiks. Nende võimu ajal sai Prantsusmaast tugev kuningriik. Maavaldused asusid Prantsusmaa kesk- ja lääneosas (+ Pariis ja Orleans). Ohtlikem vaenlane oli Inglismaa, sest abielude ja pärimiste läbi olid inglise kuningate käes märksa suuremad maa-alad Prantsusmaal kui prantsuse kuningatel endil. Louis VI - (Paks) Prantsuse kuningas 1108-1137, kuulus Kapetingide dünastiasse. Andis Põhja-
annaabi.ee 
