kagus võis see küündida Novgorodini. I aastatuhande II poolel pKr hakkas vadjalaste asuala lõunaossa saabuma idaslaavlasi (Ilmeni sloveenid). 9. sajandi lõpul osalesid vadjalased Kiievi Russi loomisel, nende eliit venestus tasapisi. II aastatuhande algul asusid Karjala kannaselt hilisema Ingerimaa idaossa isurid ning liikusid järk-järgult läände kuni Narva jõeni. Tekkis vadja-isuri segaasustus. Kiievi Russi killustudes 12. sajandil jäid vadjalaste alad Novgorodi feodaalvabariigi koosseisu. Selle riigi loodepoolset administratiivüksust nimetati Vadja viiendikuks, pealinnas oli Vadja (Tsuudi) tänav, vadja sõjasalgad osalesid Novgorodi sõjakäikudel. Alates 13. sajandist oli vadajalaste asuala sageli Vana-Liivimaa ja Novgorodi vaheliste võitluste tallermaaks. 1440. aastail küüditasid ordurüütlid rühma vadjalasi tänapäeva Lätisse, Bauska lähedale. Kohalikud elanikud hakkasid neid kutsuma kreeviniteks (läti k
Usund Vadjalased sattusid õigeusu mõjusfääri juba 10. sajandi lõpul, ent sisuliselt said nad õigeusklikeks ehk alles 16. sajandil. Vadja küladest pole kristluse-eelse usundi elemendid lõplikult kadunud tänini. Ajalugu Vadjalaste asuala Lääne-Ingerimaal pole olnud kuigi turvaline paik venelaste, rootslaste ja sakslaste sõjakäikude tõttu ning juba 9. sajandil jäädi võõraste võimu alla. Kiievi Venemaa killustudes 12. sajandil jäid vadjalaste alad Novgorodi feodaalvabariigi koosseisu. Selle riigi loodepoolset administratiivüksust nimetati Vadja viiendikuks, pealinnas oli Vadja (Tsuudi) tänav, vadja sõjasalgad osalesid Novgorodi sõjakäikudel. 1480. aastail, pärast Novgorodi ühendamist Moskva suurvürstiriigiga küüditati vadjalasi Venemaa siseossa. Kui Ingerimaa 1617. aastal Stolbovo rahuga Rootsi koosseisu läks, pagesid paljud sajandite vältel tasapisi õigeusklikeks saanud vadjalased luteri usu eest ise Venemaale. Tühjaks jäänud maadele asutati
sõlmisid 1397 Kalmari uniooni ning rajasid poolteiseks aastasajaks ühise riigi. Leedu võttis vastu katoliku usu ja lakkas olemast Euroopa viimane paganlik paaria. Poola ja Leedu sõlmisid 1385 Krevo uniooni ning, loomata küll ühist riiki, olid edaspidi tihedas liidus. Kõige olulisem oli aga Moskva suurvürstiriigi esilekerkimine laguneva Kuldhordi rusudel. Moskva allutas endale järk-järgult kogu tollase Venemaa, 1478. aastal ka Novgorodi feodaalvabariigi. Vana-Liivimaal sellest vajalikke järeldusi ei tehtud ja 1480. aastal, mil Moskva suurvürst Ivan III oli seotud sõjaga tatarlastega, leiti olevat õige aeg Pihkvat rünnata. Vastuseks tungisid Moskva väed 1481. aastal Eestisse ja laastasid siin tõsisemat vastupanu leidmata. Hirmutavaid märke tuli aina juurde: 1492 rajasid venelased otse Narva vastu Ivangorodi kindluse, 1494 suleti suurvürsti käsul Novgorodis Hansa kaubakontor ja algas pikaajaline kaubandus-sõda. Samal 1494
Poliitilises elus pingestusid 15. sajandi lõpus ja 16. sajandi alguses suhted venelastega. See oli aeg, mil Venemaa hakkas Moskva survel endisest osastisvürstiriikide konglomeraadist muutuma ühtseks riigiks. Moskva suurvürstid liitsid oma maadega teisi vene vürstiriike, 1480. aastal vabanesid venelased lõplikult 13. sajandil suure osa Venemaast vallutanud tatarlaste-mongolite võimu alt. 1478. aastal vallutas Moskva Novgorodi feodaalvabariigi ja 1510. aastal Eesti alaga vahetult piirneva Pihkva vürstiriigi. 1494. aastal lasi Moskva suurvürst Ivan III sulgeda Hansa kaubakontori Novgorodis. Andes otsustava hoobi Hansa idakaubandusele, tõi suurvürsti korraldus ühtlasi kaasa Eesti linnade, eelkõige Tallinna ja Tartu tähtsuse vähenemise transiitkaubanduses. Samal aastal sai Saksa Ordu Liivimaa haru meistriks Wolter von Plettenberg, kes suutis koondada Vana-Liivimaa jõud edukaks võitluseks edasi tungivate venelaste vastu. 1501
I aastatuhande II poolel pKr hakkas vadjalaste asuala lõunaossa saabuma idaslaavlasi (Ilmeni sloveenid). 9. sajandi lõpul osalesid vadjalased Kiievi Russi loomisel, nende eliit venestus tasapisi. II aastatuhande algul asusid Karjala kannaselt hilisema Ingerimaa idaossa isurid ning liikusid järk-järgult läände kuni Narva jõeni. Tekkis vadja-isuri segaasustus. Kiievi Russi killustudes 12. sajandil jäid vadjalaste alad Novgorodi feodaalvabariigi koosseisu. Selle riigi loodepoolset administratiivüksust nimetati Vadja viiendikuks, pealinnas oli Vadja (Tsuudi) tänav, vadja sõjasalgad osalesid Novgorodi sõjakäikudel. Alates 13. sajandist oli vadajalaste asuala sageli Vana-Liivimaa ja Novgorodi vaheliste võitluste tallermaaks. 1440. aastail küüditasid ordurüütlid rühma vadjalasi tänapäeva Lätisse, Bauska lähedale.
annaabi.ee 
