seda kergem. Eesti aladest olid huvitatud mitu erinevat vallutajat. Peale sakslaste üritasid peale- tungi ka venelased, kelle üks soovidest oli levitada õigeusku. Eesti aladest olid huvitatud ka taanlased ja rootslased. Seetõttu pidid eestlased pidevalt kellegagi võitlema ning see mõjus neile omakorda laastavalt. Vastu suudeti hakata ainult rootslaste pealetungile. Muistse vabadusvõitluse lõpus jagati Eesti aga neljaks erine- vaks feodaalriigiks. Erinev sõjaline tase on kindlasti eestlaste kaotuse üheks peamiseks põhjuseks. Ordurüütlid olid elukutselised sõdijad. Samuti oli neil parem relvastus. Eestlased ei suutnud vastu hakata saksa jõududele. Vaenlasi oli palju rohkem ning rüütlite taktika oli hästi välja töötatud. Eestlased olid selgelt nõrgema sõjalise tasemega ning nende alistamine ei olnud ristisõdijatele mitte mingi probleem. Sakslaste selja taga oli tolle aja kõige tugevam jõud Euroopas
seda kergem. Eesti aladest olid huvitatud mitu erinevat vallutajat. Peale sakslaste üritasid peale- tungi ka venelased, kelle üks soovidest oli levitada õigeusku. Eesti aladest olid huvitatud ka taanlased ja rootslased. Seetõttu pidid eestlased pidevalt kellegagi võitlema ning see mõjus neile omakorda laastavalt. Vastu suudeti hakata ainult rootslaste pealetungile. Muistse vabadusvõitluse lõpus jagati Eesti aga neljaks erine- vaks feodaalriigiks. Erinev sõjaline tase on kindlasti eestlaste kaotuse üheks peamiseks põhjuseks. Ordurüütlid olid elukutselised sõdijad. Samuti oli neil parem relvastus. Eestlased ei suutnud vastu hakata saksa jõududele. Vaenlasi oli palju rohkem ning rüütlite taktika oli hästi välja töötatud. Eestlased olid selgelt nõrgema sõjalise tasemega ning nende alistamine ei olnud ristisõdijatele mitte mingi probleem. Sakslaste selja taga oli tolle aja kõige tugevam jõud Euroopas
Pärast sõda hakati rohkem demonstreerima ,,uue usu" ehk ristiusu üleolekut. Peamine oli kirikute ehitamine. Tavaliselt ehitati kirik igasse kihelkonda. Usuti siiski muinasusundi pühapaikadesse, kuhu sageli ka kirik rajati. Eesti oli jaotatud kihelkondadeks ja maakondadeks. Ennem Vabadusvõitlust oli peamiseks keskuseks küla. Elati n-ö suitsutubades, mis oli keskaegse rehielamu eelkäijad. Ainuke teadaolev varalinnaline asula hakkas kujunema Tartus. Pärast sõda oli jaotatud Eesti 4 feodaalriigiks Tartu piiskopkond, Saare Lääne piiskopkond, Eestimaa hertsogkond ja Orduriik. Igasse kihelkonda ehitati kirik. Hakkasid tekkima linnad, mis kujunesid käsitöö ja kaubanduskeskusteks. Linna eristas külast linnaõigus. Linnaõigus oli õigusnormide kogum, mis reguleeris elu linnas. Tekkisid sellised linnad nagu Tallinn, Vana- ja Uus- Pärnu, Haapsalu, Paide ja Viljandi. Alates 11. sajandis muutus kaubandus rahvusvaheliseks. Soodsa asukoha tõttu muutus Eesti
1222- 1223- Eestlaste edu, 1224- Tartu alistamine, 1227- Saaremaa alistamine. Allajäämise põhjuseid on mitmeid: ei tehtud piisavalt koostööd, puudusid sõjalised kogemused, vastastel oli parem sõjavarustus ja paremad sõjamehed ja pidid võitlema mitme erineva vaenlasega. Minu arvates oli kõige saatuslikum ja otsustavam, miks sõda kaotati just meeste vähesus ja ühise diplomaatia puudumine. Olukord peale sõda. Eesti oli jaotatud 4 feodaalriigiks- Tartu piiskopkond; Saare- Lääne piiskopkond; Eestimaa hertsogkond ja Ordu riik. Igasse kihelkonda ehitati kirik. Hakkasid tekkima linnad, mis kujunesid käsitöö ja kaubanduskeskusteks. Soodsa asukoha tõttu muutus Eesti üheks tähtsaimaks kaubateeks. Tegeldi jätkuvalt vahetuskaubandusega. Kauba vahetus oli vägagi tulus, seda tõendavad maasse peidetud hõbemündid. Kaubandusse lisandus ka Hansa Liit, kuhu kuulus Eesti linnadest: Tallinn, Uus- Pärnu, Viljandi ja Tartu.
muinasusundist · Eestlased kaotasid võimaluse ise oma saatuse üle otsustada, lahingutes langes suur osa energilisemast ning ettevõtlikumast rahvast ( n-ö eliit ja ülikkond) · Eesti ala lülitati Lääne-Euroopa kultuuri- ja majandusruumi (õhtumaised ja kristlikud väärtused) Orduaeg ( ): · Jüriöö ülestõus( 1343-1345) · Vana-Liivimaa jaotatud neljaks feodaalriigiks: Eestimaa hertsogkond(Taani), Saare- Lääne piiskopkond(Piiskop), Orduriik( Liivi ordu valdused), Tartu piiskopkond(piiskop). · Ristisõja alguses sõlmitud kokkulepete kohaselt pidi kolmandik vallutatud maadest minema ordu valdusesse ning ülejäänud piiskopile. · Sõja käigus toimus muutus jõudude vahekorras: sekkusid Taanlased ja ordu valdused laienesid. · 1224. loodi Tartu piiskopkond, sellest pool oli( Sakala) ordu valitseda. · 1228
annaabi.ee 
