alates13sajandist oli vaimulikud enamasti aadlike perekonna nooremad pojad.teine seisuste esindus oli feodaalid.nende ülesandeks olid isanda käsul minna sõdima.enamasti kaitsesid nad oma valdusi,teiste feodaalide eest.nad olid maaomanikud,kes said maalt saadud tulude eest pidid endale soetama sõjarelvi ja varustust.nende ülesannteksoli ka koguda talupoegadelt makse ja nõustada valitsejat.kolmandaks seisuseks olid talupojad,kes rentisid feodaalidelt maadja pidid selle eest tasuma.nende ülesandeks oligi töö tegemine ja maksude maksmine.,nad pidasid ülemisi seisuseid üleval.
Liivi ordu (Saksa ordu Liivimaa haru, eksisteeris 1237-1562). Templiordu moodustas peaaegu kogu Euroopat katva kindlustuste ja sadamate võrgustiku, mis aitas palveränduritel liikuda kodu ja Jeruusalemma vahel. Lisaks füüsilisele kaitsele võtsid templirüütlid hoiule ka palverändurite raha ja andis välja esimesi ametlikke tšekke e paberraha, mille eest maksti rändurile mündid välja ordu kindluses, mis asus ränduri sihtkohas. Templiordu sai feodaalidelt ja kirikult kingituseks ohtralt maavalduseid (n Malta saar), mis pandi tulu tooma või anti rendile. Tahtes vabaneda templirüütlite käest võetud võlgadest ning soovides üle võtta nende vara, keelustas Prantsuse kuningas Philippe IV Ilus paavsti nõusolekul reedel, 13.oktoobril 1307 (kolmeteistkümnenda kuupäeva reedet on tõenäoliselt selle sündmuse tõttu peetud õnnetu päeva fenomeni alguseks) Templiordu tegevuse, süüdistades
· Erinevates allikates loetakse ristisõdu erinevalt. Klassikaline on 8 I ristisõda 1096-1099 · (sellele eelnes talupoegade ristiretk 1096. Lõppes nurjumisega. Järelejäänud ühinesid rüütlite armeega. · Selle initsiaatorid olid Toulous'e krahv Raymond ja Lorraine Lotring'I hertsog Godefroi · Ristisõdijate arv kasvas teel liitujatega · Omavahel tülitseti · Keiser võttis feodaalidelt vasallivande · 1099 jõuti ja vallutati Jeruusalemm · Selle tulemuseks oli: o Moodustati neli ristiusulist haldusüksust: Jeruusalemma kuningriik Tripolise ja Edessa krahvkonnad Antiookia vürstkond o Asutati kolm vaimulikrüütliordut oma valduste kaitseks: Templiordu (kõige rikkam) Johanniitide ehk hospitalliitide oru
ettekujutust enda sõjalisest piirvõimekusest. MAGNA CHARTA LIBERATUM 1215: Inglise põhiseaduslik akt, millele 15.06. 1215 kirjutas alla Inglise kuningas John Maata. Akt piiras kuninga õigusi, fikseeris eelkõige kuninga ja ta vasallide- parunite suhted ning kinnitas seisuste senised õigused ja vabadused. Vaba meest või vangistada ja tema vara konfiseerida ainult tema seisuse kohtuotsuse põhjal ja maa seaduste alusel. Kuningail keelati võtta feodaalidelt erakorralisi makse nende nõusolekuta. PARLAMENT: Ajapikku kuningas rikkus Magna Charta Liberatumit, kehtestas liialt suuri makse. See põhjustas ülestõusu, milles kuninga väed said lüüa. 1265 kutsuti kokku suurfeodaalide, rüütlite ja linnakodanike ühine nõupidamine- parlament. See nõupidamine muutus hiljem regulaarseks, kusjuures parlament jagunes Edward III valitsusajal kaheks: ülemkojaks (House of Lords) ja alamkojaks (House of Commons)
puudusid tal järeltulijad ja tema trooni võttis üle ta vend John Maata. Magna Charta Liberatum 1215 Inglise põhiseaduslik akt, millele 15.06.1215 kirjutas alla Inglise kuningas John Maata. Akt piiras kuninga õigusi, fikseeris eelkõige kuninga ja ta vasallide parunite suhted ning kinnitas seisuste senised õigused ja vabadused. Vaba meest võis vangistada ja tema vara konfiskeerida ainult tema seisuse kohtuotsuse põhjal ja maa seaduste alusel. Kuningal keelati võtta feodaalidelt erakorralisi makse nende nõusolekuta. Henry III Inglise kuningas 1216-72, John Maata poeg. Henry sõltuvus paavstist, prantslaste soosimine ja riigivara pillamine põhjustasid kodusõja (1263-67). 1264 vangistasid Henri opositsionäärid Simon de Montfort'i juhatusel. Nende algatusel kutsuti 1265 esimest korda kokku Inglise parlament rüütelkonna ja linnade esindajate osavõtul. Parlament Ajapikku kuningas rikkus Magna Charta Liberatumit, kehtestas liialt suuri makse.
John Maata. Auahne oli. Magna Charta Liberatum 1215 Inglise põhiseaduslik akt, millele 15.06.1215 kirjutas alla Inglise kuningas John Maata. Akt piiras kuninga õigusi, fikseeris eelkõige kuninga ja ta vasallide parunite suhted ning kinnitas seisuste senised õigused ja vabadused. Vaba meest võis vangistada ja tema vara konfiskeerida ainult tema seisuse kohtuotsuse põhjal ja maa seaduste alusel. Kuningal keelati võtta feodaalidelt erakorralisi makse nende nõusolekuta. Henry III Inglise kuningas 1216-72, John Maata poeg. Henry sõltuvus paavstist, prantslaste soosimine ja riigivara pillamine põhjustasid kodusõja (1263-67). 1264 vangistasid Henri opositsionäärid Simon de Montfort'i juhatusel. Nende algatusel kutsuti 1265 esimest korda kokku Inglise parlament rüütelkonna ja linnade esindajate osavõtul. Parlament Ajapikku kuningas rikkus Magna Charta Liberatumit, kehtestas liialt suuri makse. See
annaabi.ee 
