Pärast vabadussõda jagati Eesti territooriumid võõramaiste vallutajate vahel neljaks. Põhja-Eesti langes Taani kuninga valdusesse ning ka teistel aladel kujunesid välja üsnagi iseseisvad valdused - Tartu piiskopkond, Saare-Lääne piiskopkond ja Liivi orduala. Võõra võimuga kaasnesid mõjutused eelkõige Saksamaalt ja Skandinaaviast. Majanduses kujunesid välja feodaalsuhted, mis muutis vallutajad feodaalideks ning eestlased vaesteks talupoegadeks ja teistest sõltuvateks elanikeks. Eestlastesse suhtuti kui alamklassi, kelle majanduslikke, kultuurilisi ja poliitilisi võimalusi kitsendati märgatavalt. Tõusis ka kaubanduse läbikäik Eestist, mis oli eelduseks Hansa linna tekkeks ja kaubanduse arenguks. See aitas aga kujundada keskaegset linnakultuuri ja oli pöördepunktiks Eesti edaspidise arengu kiirenemiseks. Juurdusid Lääne-Euroopalikud arusaamad, ehitusstiilid
väljaõpe, nõrk sõjavarustus ning olematu koostöö lähemate naaberrahvastega tõid kaasa valusa kaotuse 1208.-1227.aastatel aset leidnud vabadusvõitluses. Kaotusega kaasnesid nii negatiivsed kui ka positiivsed muudatused kõigis eluvaldkondades. Kõige negatiivsemaks tagajärjeks võib pidada iseseisvuse kaotamist. Võõra võimuga kaasnesid mõjutused eelkõige Saksamaalt ja Skandinaaviast. Majanduses kujunesid välja feodaalsuhted, mis muutis vallutajad feodaalideks ning eestlased vaesteks talupoegadeks ja teistest sõltuvateks elanikeks. Eestlastesse suhtuti kui alamklassi, kelle majanduslikke, kultuurilisi ja poliitilisi võimalusi kitsendati märgatavalt. Pärast muistset vabadusvõitlust ei saanud enam areneda eesti kõrgkultuur ei võrsunud kirjanikke, juriste, piiskoppe. Eestlaste kultuuriloome muutus sajanditeks ühekülgseks, talupoeglikuks. Samas, kui poleks toimunud Liivimaa ristisõda, oleks eestlased ehk siiani
asemel võitlema teiste riikidega Eestimaa alade pärast. Ühiskonnas kujunes välja Lääne- Euroopale iseloomulik killustatus ning Eesti jagati mitmete riikide vahel. Eestlaste ühtus oli purustatud ning neid liideti ajapikku aina enam Lääne-Euroopa kultuuriga. Võõra võimuga kaasnesid eelkõige mõjutused Saksamaalt ja Skandinaaviast. Näiteks majanduses kujunesid feodaalsuhted, mis muutis vallutajad feodaalideks ning eestlased jäid talupoegadeks ja vaesteks ehk teistest sõltuvateks elanikeks. Pöördeliseks sai ka linnade teke, kus käsitöö- ja kaubanduskeskused kujunesid välja peamiselt vallutajate tegevuse tulemusena. See aitas aga kujundada keskaegset linnakultuuri. Juurdusid Lääne-Euroopalikud arusaamad, ehitusstiilid ning hakati ehitama ka kirikuid, mis tuginesid kristlikule kultuurile. Läbi aegade on olnud olulisel kohal religioon, mis ei jäänud ka pärast suurt riigi
Keskaja inimese igapäevaelu Keskaja inimene sõltus väga palju kirikust.Inimese poolt korda saadetud teod olid kas jumalale meelepärased ehk kiriku poolt heaks tunnistatud või paganlikud ehk kiriku vastased.Inimesed,kes ketserlikult mõtlesid hukati. Sellest järeldub,et keskaja inimene oli kiriku suhtes aupaklik ja Jumalale alluv. Keskajal jagunes ühikond kolmeks:vaimulikeks,feodaalideks ja talupoegadeks.Enamik talupoegi olid sunnismaised pärisorjad.Erinevalt orjast müüdi neid koos maa ja perega.Talupojad pidid kandma koormisi.Nendeks olid näiteks mõisategu ja loonusrent.Elati väikestes külades,kus majad paiknesid tihedalt koos. Elamuteks olid muldpõrandaga,korstnata suitsutared mida kattis õlgedest või roost katus.Tare keskel asus kolle, jõukamatel talupoegadel ahi.Kütmise ajal täitus tare suitsuga.Mööblit leidus tares napilt
kehva relvastuse, sõjaväe poolest. Samuti polnud eestlastel veel ühtset riiki ja naaberrahvastega koostööd ei tehtud. Seega kokkuvõtvalt valitses Muistse vabadussõja ajal Eesti ala neli osapoolt, kõik neil ühine eesmärk- kaubanduslikke alade hõivamine. Võõra võimuga kaasnesid mõjutused eelkõige Saksamaalt ja Skandinaaviast. Majanduses kujunesid välja feodaalsuhted, mis muutis vallutajad feodaalideks ning eestlased vaesteks talupoegadeks ja teistest sõltuvateks elanikeks. Eestlastesse suhtuti kui alamklassi, kelle majanduslikke, kultuurilisi ja poliitilisi võimalusi kitsendati märgatavalt. Arvan, et Muistset eestlaste vabadusvõitlust võib nimetada pöördepunktiks eestlaste ajaloos, sest peale seda toimusid siin mitmed muutused: levis ristiusk, inimesed said algelist vaimulikku haridust, meie keel rikastus saksa keele arvelt, tekkis linnakultuur ning kaubandus
Feodaalne hierarhia-feodaalide järjestamine tähtsuse järgi. Immuniteedikiri-osa riigivõimu funktsioon. Benefiits-Karl Martelli ajal sõjameestele antud lään. feood-ehk lään,on kõrgematelt valitsejatelt haldamiseks, valdamiseks ja kasutamiseks antud kinnisvara. Domeen-on feodalismis maahärra poolt majandatav maavalduse osa. Allod-täielikus omanduses olev maavaldus, mida ei ühendanud vasallsuhted.Keskajal muutusid alloodid siiski järk- järgult feodaalideks. Investituur-vasallisuhete sõlmimine toimus sümboolse akti kaudu.Selle käigus vandus tulevane vasall oma isandale ustavust ning senjöör andis talle vastutasuks lääni. sunnismaisus-oli üks pärisorjuse põhitunnuseid millega talupojad kinnistati maa külge ja neil puudus liikumisvabadus elukoha valikuks. Pärisorjus-on isiku,kui pärisorja feodaalse sõltuvuse raskeim aste,mida iseloomustab feodaalide politsei- ja
kinni, usk aitas usku ja ka siin jälle plaanimajandsek s, globaliseerumine Feofaalkorra olemus Tootmissuhete aluseks on suurmaa omand. Maa kuulus feodaalide klassidele, feodaalideks olid mõisnikud. Mõisnikele kuulunud maa jaotati kahte ossa. Esimene osa oli mõisamaa ja ülejäänud oli talupoja maa ehk hingemaa. Rendimaa eest pidi talupoeg tegema mõisale koormisi. Koormis=raharent+teotöö. Selleks, et talupojad ei põgeneks muudeti nad sunnismaisteks. Ilma mõisniku loata ei tohtinud mõisast lahkuda ja oma isiklikku elu korraldada (mõisnik valis ka talupojale naise/mehe). Seal, kus pärisorjus oli tugevam
annaabi.ee 
