prantsuse revolutsiooni ajal sai tema õpetusest jakobiinide ametlik ideoloogia. Entsüklopedistid Aluse panija ja väljaandja oli filosoof Denis Diderot; entsüklopeedia keelati ning selle trükkimise ja müümise eest ähvardas vanglakaristus. Entsüklopeeida käsitles alfabeetilises süsteemis teaduse ja ühiskonna probleeme oma aja eesrindlike ideede seisukohalt. 7.Prantsuse absolutism 17.-18. sajandil Kuningavõim 17. sajandi algul Vana probleem oli kuningavõimu suhe feodaalaadliga, eriti kuninglike printsidega, kes taotlesid endale suuremaid õigusi; mõningane kodanlik areng oli tekitanud vastasseisu tõusva kodanluse ja vana aristokraatia vahel; Välispoliitilised probleemid: vastuolud Habsburgide keisririigi ja Hispaaniaga; Generaalstaadid Generaalstaatide(seisuste esindused) koosolekutel põrkusid teravalt kolmanda seisuse ja aadli taotlused; Riigivalitsemise alal oli esimeste põhinõue, et kehtestataks fundamentaalseadused;
o Kujundas vastikustunnet sõdade vastu o Rõhutas rahvaloomingu tähtsust Prantsuse absolutism 17-18 saj Kuningavõim 17. saj algul · 1610 langes mõrvari käe läbi Henry IV o Tema suurimaks saavutuseks oli ususõdade ja trooni ümber käinud võitluse lõpetamine o 1593 võttis vastu katoliikluse (hugenottide jaoks nüüd reetur ja kaotas katoliiklaste usalduse) · Probleemid hugenottide ja katoliiklaste vahekorraga, kuningavõimu suhe feodaalaadliga (kuninglike printsidega), kodanluse ja vana aristokraatia vahekord, vastuolud Habsburgide keisririigi ja Hispaaniaga Generaalstaadid · Kuninglike printside juht prints Conde nõudis seisusteesinduse kokkukutsumist · Generaalstaatide põhinõue, et kehtestataks fundamentaalseadused o Taotleti aadlike poliitiliste ambitsioonide piiramist aadel määratletaks sõjaline seisus o Kodusõdade vältimiseks keelustada aadliliigad ja lammutati aadlike kindlused
Tugevdas kuningavõimu iseseisvust ja piiramatust. Andis käsu keelata aadlike duellid ning hävitada nende maakindlused. Aadli elullad muutus- kõrgaadel koondus õukonda, et nautida selle toredust. Tühistas Nantes'i edikt ning paljud hugenotid emigreerusid. Kohalikeks valitsejateks said intendandid, palju kasutatu lettre de cachet'e. Louis XIII- Sai troonile juba 8-aastaselt. Tema valitsusajal olid endised probleemid: pinged hugenottide ja katoliiklaste vahel, kuningavõimu ja suhe feodaalaadliga ning vastasseis vana aristokraatia ja kodanluse vahel. Kuninga täisealiseks saamiseni juhtis riiki Louis XIII ema Maria de Medici. Louis XIII ei olnud riigiasjadest huvitatud ning võimu võttis kardinal Richelieu. Louis XIV- Päiksekuningas. Sai troonile 4-aastaselt. Tema asemel valitses ema Austria Anna koos oma armukese kardinal Mazariniga. Rõhutas oma jumalikku päritolu. ,,Riik see olen Mina!". Kuulsuse nimel pidas laastavaid sõdu
Iseseisvuse kaotanud kirik aga oli taastamas oma sõltumatust. 10. sajandi alguses alustati Cluny kloostrireformiga. Cluny klooster oli sõltumatu, valis ise oma juhid ning sellisele emakloostrile loodi tütarkloostreid. Seejärel loodi ordu, millel oli üks juht ning mis juhtis ja valitses tervet kloostriketti. Eesmärgiks oli vältida simooniat, kirikuametite müüki. Teiselt poolt oli kirik tegev ka ilmalikul alal: vaimulikkond omas maid ning seetõttu omas sarnaseid huve feodaalaadliga, oli huvitatud ilmalikust poliitikast. Paljud vaimulikud teenisid ka kõrgete riigiametnikena, nii kippusid kiriku ja riigi huvialad paljuski kattuma. 11. sajandi võimuvõitluses paavsti ja keisri vahel jäi peale paavst. Paavst otsustas selle üle, kas maine valitseja on legitiimne või mitte. Põhjendati seda sellega, et paavst võis vajadusel manitsed ja kohust mõista iga kristlase üle, sh ka keisri üle. Kirikust sai Euroopa moraalne kohtunik ning seda ka maiste valitsejate üle
Iseseisvuse kaotanud kirik aga oli taastamas oma sõltumatust. 10. sajandi alguses alustati Cluny kloostrireformiga. Cluny klooster oli sõltumatu, valis ise oma juhid ning sellisele emakloostrile loodi tütarkloostreid. Seejärel loodi ordu, millel oli üks juht ning mis juhtis ja valitses tervet kloostriketti. Eesmärgiks oli vältida simooniat, kirikuametite müüki. Teiselt poolt oli kirik tegev ka ilmalikul alal: vaimulikkond omas maid ning seetõttu omas sarnaseid huve feodaalaadliga, oli huvitatud ilmalikust poliitikast. Paljud vaimulikud teenisid ka kõrgete riigiametnikena, nii kippusid kiriku ja riigi huvialad paljuski kattuma. 11. sajandi võimuvõitluses paavsti ja keisri vahel jäi peale paavst. Paavst otsustas selle üle, kas maine valitseja on legitiimne või mitte. Põhjendati seda sellega, et paavst võis vajadusel manitsed ja kohust mõista iga kristlase üle, sh ka keisri üle. Kirikust sai Euroopa moraalne kohtunik ning seda ka maiste valitsejate üle
annaabi.ee 
