De er utstyrt med fornuft og samvittighet og bør handle mot hverandre i brorskapets ånd.“ Nynorsk-versioonis on see „Alle menneske er fødde til fridom og med same menneskeverd og menneskerettar. Dei har fått fornuft og samvit og skal leve med kvarandre som brør.“ (Ager, 1998-2015) Kasutatud allikad: 1. (2014). Norra keel. Külastatud 19.10.2015, et.wikipedia.org: https://et.wikipedia.org/wiki/Norra_keel 2. Lewis, M. Paul, Gary F. Simons, ja Charles D. Fenni. (2015). Norway. Külastatud 19.10.2015, www.ethnologue.com: http://www.ethnologue.com/country/NO 3. Lewis, M. Paul, Gary F. Simons, ja Charles D. Fenni. (2015). Sweden. Külastatud 19.10.2015, www.ethnologue.com: http://www.ethnologue.com/country/SE 4. Lewis, M. Paul, Gary F. Simons, ja Charles D. Fenni. (2015). Norwegian. Külastatud 24.10.2015, www.ethnologue.com: http://www.ethnologue.com/language/nor 5. ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioon. Külastatud 25.10.2015, vm
Kadrina Keskkool Lapi keel Referaat Martin Proosa 10.A Saukse 2010 1.Üldandmed × Lapi keel on tuntud ka saami keele nime all × Lapi keele kõnelejaid on kokku ligi 40 000 × Lapi keeled kuuluvad soome-ugri keelte alla, mida kõnelevad Fennoskandia põhjaosas Rootsis, Norras, Soomes ja Venemaa Koola poolsaarel elavad saamid. Laplasi mainitakse esmakordselt I sajandil Tacituse "Germanias", milles esinevat Fenni- nimelist rahvast samastatakse laplastega. Sellesama nimetusega tähistavad laplasi ka mõned hilisemad kroonikud. Saxo Grammaticusel esineb XII sajandil esmakodselt Lappi 'Lapimaa'. Seda nimetust kasutavad ka naabrid soome lappi 'Lapimaa', lappalainen 'laplane' ja nende järgi teisedki rahvad. Laplased ise nimetavad endid sabme (saami), sabmelas, saamla, oma keelt sabme. Viimasel ajal on laplaste endanimetust hakatud nende kohta kasutama
Baltic are referred to as `trans-Ural nomadic`. Three tribes settled in different areas; the Suomalaiset (the Finns` word for themselves) decided to remain in the southern coastal provinces, and quikly altered their nomadic lifestyle; the Häme lääni settled the lake region, and the Karelians settled the forest regions to the east. The name `Finland` dates back to Roman historian Tacitus (AD55-120). In his work Germania he mentioned a primitive people from the north called the Fenni; which was probably a reference to the Same (see below), who at that time were living on and around the 60th parallel. Over the centuries the Same were gradually pushed further north, and today they live in Finnish Lapland. Whichever part of the country they happen to come from, Finns have a lot in common: they all share deeply ingrained down-to-earth rural values combined with the spiritual qualities relating to the sauna. Many of them come from the land of Karelia which was split
100 eKr 100 pKr Hakatakse ehitama linnuseid. Ilmuvad linnused, hakatakse tootma oma rauda(soomaak) Vanem e rooma rauaaeg 100-450pKr Kaubavahetuse käigus jõuab meie alani rohkesti Rooma päritoluga esemeid meie alal. Peetakse eesti aja õitsengu. Kividkirstkallmed asenduvad ristkülikukujulise tarand kalmed koos põletusmatustega. 98a Rooma geograaf ja ajalookirjutaja Pabbius Cornelius Tacitus kirjutab teose ,,Germaania", milles kirjeldab ka läänemere äärseid rahvaid: Fenni, Aesti. Eesti alal kujuneb välja 3 suuremat hõimurühma, mõnevõrra erinava kultuuri traditsiooniga murded, mustrid. Põhja ja kesk eesti, lääne eesti ja saared. Silmapaistvamad kalmad on proosa kalmed, kust Tallinna Linna muuseumi arheologid leitsid kulatud esemeid. Sellega näib et, rahvas on muutunud rikkaks. Hõbe ning kullatud esemed peidetakse maasse. Eesti saartele levib Skandinaavia eriti Gotland-Ojamaa rahvastik.
Paljud materjalid seotud Liivi sõjaga. On veel ka „Hanserezesse” ja „Hansisches UB” Varased kirjalikud allikad Eesti ala kohta „Eesti” – Tacitus 1. saj lõpul „Germanias” 45pt Aestii, kel merevaiku ja põlluharijad. Tema eeskujul maininud Cassiodorus jt keskajal. Wulfstan, anglosaksi kaupmees, 9saj mainib idapoolset maad Eostland. Tacituse info vahendatud teave, ta ise ei teadnud ju. Võis olla üldnimetus idapoolsete inimeste kohta. Ta mainis ka „Fenni”, kole metsikud ja primitiivsed. Skandinaavia Saagades arvukalt toponüüme, mida seostada Eestiga. Sündmused neis kohtades. Probleem aga selles, et jutud kirja pandud väga palju hiljem. Nt Guta saaga Ojamaalt räägib, et iga kolmas mees läks Daghaiti, mis oli aga jama maa. Jutt u aastast 500, üles kirjutatud aga 13-14saj. Mainitud kohti nagu Eistland, Kurland jms. Islandil kirjutas 13saj Snorri Tuglusson saagasid , tegi kogu Heimskringla, kus räägitakse Svea kuningast Ingvarist
annaabi.ee 
