Seetõttu ihalevad inimesed seal enam konsensust ja korda ning on ebatolerantsemad kõrvalekallete suhtes, püüdes reeglite, seaduste ja ohutusmeetmetega ühelt poolt ja absoluutse religioosse tõe otsingutega teiselt poolt viia miinimumini võimaluse, et tekivad segased ja ebatavalised olukorrad (Hofstede 1984, 1999). Maskuliinsus feminiinsus Kolmas kultuuridimensioon on konstrueeritud maskuliinsuse feminiinsuse skaala alusel. Maskuliinsust seostatakse rohkem enesekehtestamise ja feminiinsust teiste eest hoolitsemisega. Erinevaid kultuure uurides saab võrrelda, kuivõrd inimesed püüdlevad eelkõige kõrge maskuliinsusega seotud väärtuste poole või kuivõrd nad eelistavad pigem feminiinseid väärtusi. Ka erinevaid organisatsioone saab seostada erinevate väärtustega äriorganisatsioonidel on pigem maskuliinsed ja haiglatel pigem feminiinsed eesmärgid. Mainori kõrgkool Taani kuulub ka femiinsesse ühiskonda, kus väärtustatakse pigem elukvaliteeti, ollakse
muutub ta välimus ametlikumaks, ta hakkab kandma ülikondi. See muutus on tõenäoliselt tingitud sellest, et tema huvi looduse ja maastike vastu muutus ning hakkas huvituma linnast. Mondriani töödes tõlgendab see tema huvi juhuslikkusesse ning ebakorrapärasusesse looduses (näiteks kuidas oksad kasvava, pilvede kuju), aga tema enimtuntud maalid koosnevad hoisontaalsetest ja vertikaalsetest joontest, kus hortisontaalsus väljendab feminiinsust ja maisust, vertikaalsus maskuliinsust ja spirituaalsust. Tema neoplastitsistlikus perioodis oli tema sihiks tekitada horisontaalsuse ja vertikaalsuse vahel tasakaal, olemaks universumi seadustega kooskõlas,nagu tema seda uskus. Kuskil 1909, 1910 jõudis tema läbimurre nii kaugele, et teda hakati pidama üheks Hollandi avant- garde juhiks, kuigi painati teda ikka halva kriitikaga ajakirjanduses. 1910 sai temast kunsti kogukonna ja kohtu täiskohaga liige
(d) Superego tasemel väljenduvaid ideid 42. Isiksusepsühholoogia moodsamad suunad eelistavad kõige rohkem (a) somatotüüpide teooriat (b) karakteritüüpide teooriat (c) sotsiaalselt jäljendava isiksuse teooriat (d) tunnusjoonte dimensionaalset analüüsi 43. Tänapäevases isiksusepsühholoogias on isiksuse olulisimate põhiseadumuste hulgas esile toodud (a) agressiivsust, feminiinsust, kollektivismi (b) väljast sõltuvust, konformsust, kontrollikeset (c) avatust kogemusele, emotsionaalset stabiilsust, kohusetunnet (d) elamustejanu, rigiidsust, eksternaalsust 44. Isiksuse projektiivtestideks on (a) BIG-5, NEO-PI, Tellegeni skaala, alternatiivkasutuste test (b) MMPI, Catell'i 16PF, Raveni progresseeruvad maatriksid (c) TAT, Rorschachi test, Rosenweigi pilt-frustratsioonitest
järgi feministlikud kriitikud hindavad televiisorit, filme, raamatuid ja muud. • Esimese laine feminism – naiste organiseerumise algus ja võitlus kodanikuvabaduse eest 18-20 saj. Selle algust tähistab Mary Wollstonecrafti raamatu ilmumine, milles ta isiklike läbielauste põhjal kirjeldab 18.saj lõpu rasket olukorda naiste jaoks, milles ta ei näinud ette kodu mahajätmist või hääeõigust, vaid muretses selle üle, kuidas ühiskond loob feminiinsust ja seda eriti tüdrukute vääriti suunatud õpetamise kaudu. Seejärel lõi ketramis- ja kudumismasinate leiutamine eeldused naiste tööks väljaspool kodu ja naiste majanduslikuks sõltumatuseks meestest. Järgmiseks oluliseks etapiks kujunes 19.sajandi lõpus poleemika naiste õiglustest pöörates tähelepanu naise traditsioonilisele rõhumisele ühiskonna poolt, kes kätibu naistega kui orjadega. Selle kõige tulemusena hakkasid naised sagedamini tulema välja feministlike kirjutistega
*LÄKS AJALIKKU: uuris seda, msi toimub lapsepõlve ja täiskasvanuea vahel *ADOLESENCE (noorestaatusele vihjav vms) *ei ole ainult bioloogiline konstruktioon, ka ühiskondlik 11 *noorolemise kategooria (12/14 20 algus, kõrgaeg 15) *sotsiaalne probleem *1904 teos Adolesence, 1500 lk tunnustas S. Freudi noortel esineb rohkem psühhoose jne * ei hinnanud urbanistlikku eluviisi *noori tuleb mõjutada emotsioonide kaudu, mitte vaimsesurve kaudu * hariduses hakkas hindama feminiinsust *kooliiga tuleks pikendada *"The student must have the freedom to be lazy" *probleem, et puuduvad rituaalid täiskasvanuks saamiseks, ei tohiks olla sujuv *USA käsitles ennast kui uur rahvus maailmakaardil, noorte maailm erinev kasvatusprobleem *USA kohta "We are the nation of adolescence" *USA erilisus noores ühiskonnas *20 aastatel noorete kiht muutub omaette turusektoriks *kinoskäimine, palaadimüük *noorte järel tulid tarbima ka teised, 2030 aastate USA edasi Europa
lubadus ning staatuse sümbolid, nagu näiteks auto ja luksuslik kabinet. Kollektivistlikes (Aafrika, Aasia, Lõuna-Ameerika) kultuurides peetakse oluliseks indiviidi allumist grupile, grupisisest harmooniat ja kokkukuuluvustunnet. Nüüdisaegne majanduspoliitika lähtub enamasti kultuuri neljast dimensioonist. Maskuliinsus/feminiinsus. Maskuliinsust (mehelikkust) seostatakse tugevuse, võistluslik- kuse ja julgusega, feminiinsust (naiselikkust) aga huviga kodu, laste ja inimsuhete vastu. Maskuliinsetes kultuurides domineerivad mehelikud väärtushinnangud, st nii mehed kui ka naised arvavad, et rollijaotus peaks olema selgelt eristuv (naised peaksid huvituma elu kvaliteedist, mehed aga eneseteostusest ja materiaalsest heaolust). Feminiinsetes kultuurides domineerivad naiselikud väärtushinnangud, st sellistes kultuurides huvituvad ka mehed elu kvaliteedist ja nad on vähem auahned kui maskuliinse kultuuri mehed