tuletusliide -- 3. reegli erijuhtum), o-aas, mah-hi-nat-si-oon (4. reegel, kuid eri silpi võib kuuluda ka esimene vokaal); 7. liitvõõrsõnu võib silbitada kahte moodi: kas nagu liitsõnu või nagu lihtsõnu, nt fo-to-graaf ~ fo-tog-raaf, te-le-skoop ~ te-les-koop, de-pres-si-oon ~ dep-res-si- oon; kui võõrsõna järelosa on eesti keeles iseseisva sõnana tarvitusel, on soovitatav liigendada liitsõnana, nt des-in-fekt-si-oon (mitte de-sin-fekt-si-oon), sub-troo-pi-ka (mitte subt-roo-pi-ka), mo-no-gramm (mitte mo-nog-ramm). Poolitamisel kehtivad silbitamisreeglid, aga ühe kitsendusega: ühte tähte ei jäeta üksinda rea lõppu ega kanta üle järgmise rea algusse, st lühike vokaalsilp jääb eelmise või järgmise silbi juurde: sõnu onu, oli, saia, võie ei saa poolitada, põuane poolitub ainult põua-ne. Juhul kui liitsõna sidekriips satub poolituskohta, siis võib teda
õ l a m e k i vad ära võ i dek it s udess *võ i vad a lo e er e om , sk and i e f fekt d s *laul ava a m a agili a d a met ava d lis · suud pealt Avet Terterian Avet Terterian Tadeusz Baird Grazyna Bacewicz Boguslaw Schaeffer Henryk Mikolaj Gorecki Witold Lutoslwski
reegel), faa-san (3. reegel), muu-se-um (muuse on tüvi, um tuletusliide -- 3. reegli erijuhtum), o-aas, mah-hi-nat-si-oon (4. reegel, kuid eri silpi võib kuuluda ka esimene vokaal); 7.liitvõõrsõnu võib silbitada kahte moodi: kas nagu liitsõnu või nagu lihtsõnu, nt fo-to-graaf ~ fo-tog-raaf, te-le-skoop ~ te-les-koop, de-pres-si-oon ~ dep-res-si-oon; kui võõrsõna järelosa on eesti keeles iseseisva sõnana tarvitusel, on soovitatav liigendada liitsõnana, nt des-in-fekt- si-oon (mitte de-sin-fekt-si-oon), sub-troo-pi-ka (mitte subt-roo-pi-ka), mo-no-gramm (mitte mo-nog-ramm). 4. Sõnaliigid a) muutumisviisi järgi Käändsõnad Pöördsõnad Muutumatud sõnad 1.Nimisõnad 1.Tegusõnad 1.Sidesõnad 2.Omadussõnad 2.Hüüdsõnad 3.Arvsõnad 3.Määrsõnad 4
kirjutada vastastikune (missugune?) arusaamine, vastastikusel (missugusel?) kokkuleppel, aga vastastikku (kuidas?) kasulikule koostööle. http://opetaja.edu.ee/ortograafia/Taheortogr/haalikuPikkus/harjutused/B1_lik.html 4. Märgi iga sõna poolituskohad püstkriipsuga. Järgmisele reale viiakse sõnaosa, mis algab ühe kaashäälikut märkiva tähega. Kui võõrsõna järelosa on eesti keeles iseseisva sõnana tarvitusel, on soovitatav liigendada liitsõnana, nt des-in-fekt-si-oon (mitte de-sin-fekt-si-oon), mo-no-gramm (mitte mo-nog- ramm). Liitsõnu poolitatakse sõnade liitumiskohast. Üksikut tähte ei jäeta rea lõppu ega viida üle järgmisele reale. programm, põua, pingsalt, pillas, kirsse, meeleolust, püüa, kilogramm, ilusad, peal, laua, alumine, vilksti, ajal, randlased, istuvad, treialid, pitskrae, fotograaf, funktsioon, kaua, aega, vargsi, riiet, hipodroom, subtroopika, 5. . Lisa puuduvad tähed, kus vajalik.
10. Tegumoekategooria liikmed. Tegumoekategoorial on kaks liiget- isikuline ja umbisikuline tegumood. Isikuline – tegija on tavaliselt väljendatav alusena, tunnus puudub. Umbisikuline- tegijaks on keegi umbisik, kes jääb lauses väljendamata. Tunnusel on seitse kuju: takse, dakse, akse, t, d, ta, da. 11. Ajakategooria liikmed. Kindlas kõneviisis on neli aega: olevik ehk preesens, lihtminevik ehk imperfekt, täisminevik ehk per- fekt ja enneminevik ehk pluskvamperfekt. Tingivas, kaudses ja möönvas kõneviisis on kaks aega: olevik ja üldminevik ehk preteeritum. Käskivas kõneviisis on ainult üks aeg – olevik. 12. Kõneviisikategooria liikmed. Kõneviis ehk moodus on pöördsõna morfoloogiline kategooria, mis väljendab kõneleja hinnangut tegevuse reaalsusele, kõneleja ning kuulaja osa teate edastamisel (teatelaadi) ja suhtluseesmärki. Kindel kõneviis – tunnus puudub, neutraalne liige
um (muuse on tüvi, um tuletusliide), o-aas, mah-hi-nat-si-oon; · liitvõõrsõnu võib silbitada kahte moodi: kas nagu liitsõnu või nagu lihtsõnu, nt fo-to-graaf ~ fo- tog-raaf, te-le-skoop ~ te-les-koop, de-pres-si-oon ~ dep-res-si-oon; · kui võõrsõna järelosa on eesti keeles iseseisva sõnana tarvitusel, on soovitatav liigendada liitsõnana, nt des-in-fekt-si-oon (mitte de-sin-fekt-si-oon), sub-troo-pi-ka (mitte subt-roo-pi- ka), mo-no-gramm (mitte mo-nog-ramm). Märkus: Kui sõna lõpeb järjendiga täishäälik1-täishäälik2-kaashäälik (eriti eum, ium, ion, nt `pension), pole sõna silbitumine üheselt selge. Nt sõna `pension võib silbituda `pen-si-on või `pen-sion. Esimesel juhul on sõna kolmesilbiline ning kuulub seminar-tüüpi: `pension : `pensioni : `pensioni..., teise
du lebest ihr lebet du lebtest ihr lebtet er,sie,es lebe sie leben er,sie,es lebte sie lebten Sie leben Sie lebten Ebareeglipärastel tegusõnadel on lihtminevikus (Imperfekt) suffiks -e ja "Umlaut" Ich käme wir kämen du kämest ihr kämet er,sie,es käme sie kämen Sie kämen "sein" PRÄSENS IMPER FEKT ich sei wir seien Ich wäre wir wären du seiest ihr seiet du wärest ihr wäret er,sie,es sei sie seien er,sie,es wäre sie wären Sie seien Sie wären 14 "haben" PRÄ SENS IMPERFEKT
reegli erijuhtum), o-aas, mah-hi-nat-si-oon (4. reegel, kuid eri silpi võib kuuluda ka esimene vokaal); 7. liitvõõrsõnu võib silbitada kahte moodi: kas nagu liitsõnu või nagu lihtsõnu, nt fo-to- graaf ~ fo-tog-raaf, te-le-skoop ~ te-les-koop, de-pres-si-oon ~ dep-res-si-oon; kui võõrsõna järelosa on eesti keeles iseseisva sõnana tarvitusel, on soovitatav liigendada liitsõnana, nt des-in-fekt-si-oon (mitte de-sin-fekt-si-oon), sub-troo-pi-ka (mitte subt-roo-pi-ka), mo-no- gramm (mitte mo-nog-ramm). Poolitamisel kehtivad silbitamisreeglid, aga ühe kitsendusega: ühte tähte ei jäeta üksinda rea lõppu ega kanta üle järgmise rea algusse, st lühike vokaalsilp jääb eelmise või järgmise silbi juurde: sõnu onu, oli, saia, võie ei saa poolitada, põuane poolitub põua-ne või põu-ane. Juhul kui liitsõna sidekriips satub poolituskohta, siis võib teda täpsemas tekstis, nt
annaabi.ee 
