Jõgi on 19 km pikk ja 100 ruutkilomeetrise valglaga. Peeda jõe suhteline lang on 4m/km, mis ületab isegi Mustoja langu(3,53m/km) . Väikseim vooluhulk, mis mõõdeti 27.juulil 1992 oli 0,014m3/s, suurim vooluhulk 8. augustil aastal 1986 aga 3,8m3/s. (A.Järvet) Peeda jõel asus enne II Maailmasõda neli paisjärve, millest on praeguseks alles jäänud Peeda ja Suure- Kambja paisjärv. Jõe vesi on aasta 1992 andmete järgi ülemjooksul eutroofne ja alamjooksul mesotroofne. Fekaalset reostust pole leitud.(kaitsekorralduskava) Periood Qmax Kevade suurvesi 3,71 Sügise suurvesi 3,8 Aasta suurvesi 3,8 Tabel 1: Andmed Peeda jõe Paju veski lävendi suurvee vooluhulkade kohta (m3/s) Elustik Peeda jõe ja Idaoja hoiualal võib näha kasvamas allikamailast, harilikku vesisammalt, kallas tömpkaanikut, jõgiputke ja jõgitakjat
on palverändurite meelispaik. Nad käivad Varanasi linnas Gangese kallastel ,,pühal suplusel", mille tagajärjel vabaneb vette ligikaudu 200 millionit liitrit puhastamata ning töötlemata inim- reovett iga päev, mis samuti tõstab fekaalsete coli-laadsete bakterite arvu. Kui ametlike standardite järgi on vees suplemine ohutu umbes 500 fekaalse coli-bakteri sisaldumisega 100ml, siis Varanasi ghat'ide (trepid, mis viivad jõkke) juures on kolibakterite sisaldus 120 korda kõrgem 60 000 fekaalset coli-bakterit 100ml kohta. [6] Kui Varanasi's käivad palverändurid aastaringselt, siis hindu palverännak Kumbh Mela, mida peetakse maailma üheks suurimaks inimeste kogunemiseks, toimub kord kolme aasta tagant. Siis tulevad Gangese kallastele kokku palverändurid üle India ja samuti püha rituaalina pesevad ennast pühas jões. Kumbh Mela ajal on selgelt näha hägusa kollaka jõe veepinnal sinikat vine, mille on jätnud sinna reostus
Lisaks süsiniku- ja lämmastikuringele veel väävli, raua, mangaani jt. ringetes. Paljud protsessid toimuvad praktiliselt ainult bakterite vahendusel: nitrifitseerimine, denitrifitseerimine, H2S süntees ja oksüdeerimine, raua ja mangaani oksüdeerimine ning redutseerimine, vesiniku ja metaani oksüdeerimine jne, bakterid viivad lisaks fütoplanktonile läbi ka foto-ja kemosünteesi Indikaator-mikroob, mille järgi hinnatakse vee fekaalset reostust - Kõige enam kasutatav indikaator-mikroob ongi püsisoojaste loomade soolestiku alaline elanik Escherichia coli (soolekepike). E. coli säilitab ka väljaspool soolestikku mõnda aega eluvõime. Teda on suhteliselt kerge eraldada. Kolibakterite leidumine vees ei pruugi iseenesest ohtlik olla - on ju tegemist põhiliselt ohutu bakteriga, kuid nende leidumine vees viitab fekaalsele reostusele ja võimalusele, et ka patogeensed bakterid on vees.
· Liigilise mitmekesisuse vähenemine, sest domineerima hakkavad kõrge produktiivsusega liigid. · Vee läbipaistvuse vähenemine · Hapnikuvaegus või täielik hapnikukadu sügavais veekihtides 16 · Põhjasetete mudastumine Toksikandid- elusorganismidele mürgised ained (Hg, Cd) Kolibakterid · Enamik vee patogeensetest organismidest-fekaalset päritolu · Vee kontrollimisel kõiki patogeenseid mikroobe eraldada ei ole võimalik (liiga kulukas, teoreetiliselt või tehniliselt raske) · Seetõttu hinnatakse võimalikku nakkusohtu kaudsete meetoditega · Enamasti määratakse kolilaadseid baktereid · Neid väljaheidetes massiivselt · Samas pole ise üldse patogeensed või on seda vähe · Neid võimalik odavalt ja kiiresti avastada
· Liigilise mitmekesisuse vähenemine, sest domineerima hakkavad kõrge produktiivsusega liigid. · Vee läbipaistvuse vähenemine · Hapnikuvaegus või täielik hapnikukadu sügavais veekihtides 16 · Põhjasetete mudastumine Toksikandid- elusorganismidele mürgised ained (Hg, Cd) Kolibakterid · Enamik vee patogeensetest organismidest-fekaalset päritolu · Vee kontrollimisel kõiki patogeenseid mikroobe eraldada ei ole võimalik (liiga kulukas, teoreetiliselt või tehniliselt raske) · Seetõttu hinnatakse võimalikku nakkusohtu kaudsete meetoditega · Enamasti määratakse kolilaadseid baktereid · Neid väljaheidetes massiivselt · Samas pole ise üldse patogeensed või on seda vähe · Neid võimalik odavalt ja kiiresti avastada
nende kindlakstegemine tavaliste mikrobioloogiliste meetoditega on raske. Keskkonnategurid, mis mjutavad tvestavate bakterite ellujmist veekogus: temperatuur, pH, pikesekiirgus, orgaanilise aine kogus, konkurents teiste veebakteritega. Osa tvestavaid baktereid vib vette sattudes minna le 'uinuvasse' olekusse, kus nad ei ole kultiveeritavad. Patogeensete mikroorganismide esinemine vees tehakse kindlaks indikaatormikroobide abil, mis kindlalt nitavad vee fekaalset reostust. Indikaatormikroobi tunnused: . peavad alati arvukalt esinema inimese ja soojavereliste loomade roojas . peavad olema avastatavad lihtsate laboratoorsete meetoditega . ei tohi paljuneda looduslikus vees ja psima seal kauem kui patogeensed mikroorganismid Sellistele netele vastab Escherichia coli (tavaliselt mittepatogeenne) ja mned teised perekonna Enterobacteriaceae liigid. Seda rhma kokku nimetatakse coli-laadesteks bakteriteks. Coli-laadsete bakterite tunnused:
haiguspilti, nagu Shigella tüvedki. DNA hübridiseerimise alusel peaks Shigella ja Escherichia kuuluma ühte perekonda. E. coli detekteerimine ja isoleerimine. Kuna E. coli esineb pidevalt soolestikus ja arvati olevat mittepatogeenne ja väliskeskkonnas küllalt hästi vastupidav organism, hakati teda kasutama sanitaarse indikaatorina. Seetõttu tuli välja töötada lihtsad meetodid tema detekteerimiseks vees, toiduainetes jm., et ennustada potentsiaalset fekaalset reostust. Võeti arvesse, et E. coli kääritab laktoosi, Salmonella ja Shigella aga mitte, töötati välja selektiivsed diagnostilised söötmed. Et eristada E. colit teistest laktoosi fermenteerivatest bakteritest töötati välja indooli-, metüülpunase, Voges-Proskaueri ja tsitraadi testid. Tüvi loeti E. coli'ks, kui ta oli indool- ja metüülpunase testi järgi positiivne ja V-P ja tsitraattesti järgi negatiivne
annaabi.ee 
