Seejärel tuleb neid tagajärgi võrrelda. Naudingute võrdlemisel tuleb Benthami arvates arvestada järgmisi omadusi: 1. Intensiivsus (ingl intensity): intensiivsemad naudingud on väärtuslikumad. 2. Kestvus (ingl duration): kauemkestvad naudingud on väärtuslikumad. 3. Tõenäosus (ingl certainty): tegusid planeerides tuleb eelistada tõenäolisemaid nau- dinguid. 4. Lähedus (ingl propinquity): eelistada tuleks ajaliselt lähemaid naudinguid. 5. Viljakus (ingl fecundity): nauding on viljakas siis, kui ta arendab nautimisvõimet. Näiteks ilukirjanduse lugemine on selles mõttes viljakas: lugemisega kaasneb nauding (kui kaasneb - oleneb ju inimesest) ning samuti areneb võime veel suuremat lugemisnaudingut saada. 6. Puhtus (ingl purity): nauding on puhas, kui ta ei põhjusta mingeid kannatusi. Nauding söömisest ja alkoholi tarbimisest võib osutuda n-ö mittepuhtaks. 7
Seejärel tuleb neid tagajärgi võrrelda. Naudingute võrdlemisel tuleb Benthami arvates arvestada järgmisi omadusi: 1. Intensiivsus (intensity): intensiivsemad naudingud on väärtuslikumad. 2. Kestvus (duration): kauemkestvad naudingud on väärtuslikumad. 3. Tõenäosus (certainty): tegusid planeerides tuleb eelistada tõenäolisemaid naudinguid. 4. Lähedus (propinquity): eelistada tuleks ajaliselt lähemaid naudinguid. 5. Viljakus (fecundity): nauding on viljakas siis, kui ta arendab nautimisvõimet. Näiteks ilukirjanduse lugemine on selles mõttes viljakas: lugemisega kaasneb nauding (kui kaasneb oleneb ju inimesest) ning samuti areneb võime veel suuremat lugemisnaudingut saada. 6. Puhtus (purity): nauding on puhas, kui ta ei põhjusta mingeid kannatusi. Nauding söömisest ja alkoholi tarbimisest võib osutuda mittepuhtaks. 7
aja järgi mikroskoobi abil. VILJAKUS Emaskalade viljakust iseloomustatakse kas absoluutse (emaskala munasarjas olevate küpsete marjaterade arv) ; suhtelise (küpsete marjaterade arv emaskala massiühiku kohta) viljakuse kaudu. (Absoluutne viljakus oleneb tugevasti kala suurusest – suuremal kalal on harilikult rohkem marjateri. mõjutab iga kala viljakust ka marjaterade suurus ja kala vanus.) VILJAKUS Kalakasvatuse praktikas tuleb aga arvestada tarbeviljakust (actual fecundity), s.o emaskalalt marja lüpsmisel tegelikult kätte saadud marjaterade arvu. (Kõiki marjateri ei õnnestu tavaliselt emaskalast välja lüpsta ja seetõttu erineb tarbeviljakus absoluutsest). VILJAKUS Lõhelastel on marjaterad suured. Paisumata marjatera diameeter on umbes 5,0 mm, mass 80 mg. Esmaskudejatel on mari väiksem, kaaludes isegi vaid 40 mg. Lõhelaste suurte marjaterade puhul on praktiline arvestada suhtelist viljakust marjaterade arvuna emaskala massi 1 kg kohta
success in particular environments. r-selection (unstable environments) In unstable or unpredictable environments, r-selection predominates as the ability to reproduce quickly is crucial. There is little advantage in adaptations that permit successful competition with other organisms, because the environment is likely to change again. Traits that are thought to be characteristic of r-selection include: high fecundity, small body size, early maturity onset, short generation time, and the ability to disperse offspring widely. Organisms whose life history is subject to r-selection are often referred to as r-strategists or r-selected. Organisms with r-selected traits range from bacteria and diatoms, through insects and weeds, to various semelparous cephalopods andmammals, especially small rodents. K-selection (stable environments)
1. Viljakus (ing.k. prolificacy)= Poeginud uttede arv Tavaliselt 130...150% Sündinud tallesid 1.a. Pesakonna suurus (ing.k. litter size)= Poeginud ute kohta Ühel utel tavaliselt 1 või 2 talle, harvem 3 või 4. Karjas tavaliselt 1,3...1,5. Sündinud tallede arv *100 2. Sigivus (ing.k. fecundity)= Paaritatud uttede arv Tavaliselt 110...130% 1,1...1,3 Poeginud uttede arv *100 3. Viljastatavus = Paaritatud uttede arv(seemendatud) (ing.k. conception rate) Viljastatavus 85...95% sügisel, 70...80% kevadel Üleskasvatatud tallede arv 4. Tallede säilivus= Sündinud tallede arv
annaabi.ee 
