Tööerakond- Leiboristlik Partei. Ümberkorraldused- reformid. Mittedemokraatlikud liikumised Tahtsid kehtestada diktatuuri- hävitab vaenlased, kindlustab majandusliku õitsengu. Mittedemokraatlikud liikumised kommunistid, fasistid, natsionaalsotsialistid. Kommunistid- arvasid, et ajaloo liikumapanevaks jõuks oli klassivõitlus, kui tohib kasutada kõiki vahendeid. Vasak äärmus. Fasistidel ja natsionaalsotsialistidel oli hirmuvalitsemine, rahvuse ülistamine. Vaenlased hävitati. Kustutati olemasolev riigikord. Parem äärmus. Kommunism- eesmärgiks on klasside ja eraomandita ühiskond. Fasism- diktatuurivorm Itaalias, iseloomustas, juhikultus, militarism ja rassism. Liberalism- vabameelsus, võrdõiguslikust ja vabadust pooldav. Konservatism- alalhoidlikkus, ajaloolist järelpidavust tähtsustav poliitiline õpetus. Pealetung demokraatial 1919
jäänud. Pariisi rahukonverentsil ei saanud Itaalia kõiki endale sõja alguses lubatud asumaid. Seepärast leidsid poolehoidu üleskutsed muuta oma maa suurriigiks. Sõjajärgsetel aastatel oli Itaalia siseriiklik elu üsna keeruline. Koalitsoonivalitsused ei püsinud koos üle aasta. Itaalias suurenes tööpuudus. Nendes tingimustes oli hea tõusta Võitlusliidul(itaalia k.Fascio di Combattimento), kuhu kuulusid endised sõjaväelased ja töötud. Fasiste juhtis Benito Mussolini. Fasistidel kogunes lühikese aja jooksul meeletult palju toetajaid. Mussolini lubas, et Itaalia saab sama võimsaks kui oli Vana-Rooma impeerium. Varsti hakkasid fasistid looma relvastatud salku nn. Mustsärklasi kes võitlesid kommunistide ja kurjategijatega. Mussolini õpetuses oli tähtsaimal kohal rahvus(natsionalistlik õpetus). Mussolini väitis, et rahvus on kõikehaarav ja inimene on vaid rahvuse osa. Ühiskonnaklassidki on mööduvad.
abivajajaid. Selleks kehtestada rikastele suuremad maksud ja selle raha eest luua kõigile võrdsed elutingimused. Sotsialistlikus ühiskonnas ei ole suurt varalist ebavõrdsust. Töölistele anti valimisõigus. B: Need on kommunism, fasism ja natsionaalsotsialism. Nende eesmärgiks oli demokraatia kukutamine ja diktatuuri kehtestamine. Kommunistide meelest oli tähtis klassivõitlus vaeste tööliste ja rikaste kapitalistide vahel. Vaesed pidid võimu haarama ja rikastelt vara ära võtma. Fasistidel ja natsidel oli oma rahvuse ülistamine ja kõik vaenlased tuli hävitada. I MS ajal haarasid kommunistid võimu Venemaal. Itaalias läks võim fasistliku partei kätte. Majanduskriisi ajal tulid Saksamaal võimule natsid ja kehtestasid diktatuuri. ISELOOMUSTA DIKTATUURI: Autoritaarne diktatuur riigis on võim ühe isiku või rühma käes, rahvas ei osale riigi juhtimises. Totalitaarne diktatuur võim ühe isiku või rühma käes ja kontroll inimeste mõtete üle.
kodusjas. Samal ajal toimus Saksa-Itaalia ning Saksa-Jaapani lähenemine, mille tulemusena kujunes kolmikliit. Agressiivne oli ka Nõukogude Venemaa ja Itaalia välispoliitika. Venemaa otsis liitlasi, et teostada maailmarevolutsioon, kuid see katse nurjus. Sarnaselt Saksamaale osales ka Venemaa Hispaania kodusõjas. Mussolini juhitud Itaaliaga kaasnes samuti agressivne välispoliitika ja snakas retoorika. 1930ndatel tekkis fasistidel plaan taastada iidne Rooma Impeerium. Alustati Etioopia vallutamisega (1935- 1936) ning toimus lähenemine Saksamaaga, 1936.aastal slmiti Berliini-Rooma telg. Itaalia-Etioopia sõja tulemusena muutus Etioopia Itaalia kolooniaks. Agressiivsel ja vaenulikul teel välispoliitika ajamine Itaalia, Saksamaa ja Venemaa poolt oli arvatavasti suur tõuge uue maailmasõja puhkemisele. 1930. aastaid iseloomustab ka meeletu Stalini isiku kultus: tema oli peaaegu jumal,
Mõjukamad mittedemokraatlikud liikumised olid kommunistlik, fasistlik ning natsionaalsotsialistlik liikumine. Sotsialistide ridadest kasvas välja kommunitlikud juhid, kes pidid tööliskonnast ehitama õnnelikuhomse. Nende meelest oli ajaloo liikuma panevaks jõuks klassivõitlus- vaesed töölised vs. rikkad mõisnikud:D Selles võitlused oli õigus vaestel kasutada kõikki vahendeid: relva abil võim haarata,rikkuritelt vara ära võtmine. Hirmuvalitsemine oli ka fasistidel ja natsionaalsotsialistidel meelepäraseim riigijuhtimis viis. Vaenlasteks kelle süül nende rahvust tabanud suured hädad, kuulutati võõtriigid, reeturitest riigijuhit, võõrad rahvused. Nende meelest tuli kõik vaenlased hävitada et tuua õitseng riiki. Kuigi nende mittedemokraatlike liikumiste juhid kutsusid üles kukutama olemasolevat riigikorda, lubati neil vabalt tegutseda. See tõi kaasa raskeid tagajärgi.
ideede laiem levik Albionil. Võib avaldada imestust, miks isegi Briti fasistlike liikumiste lipulaeva British Union of Fascists markantse liidri sir Oswald Mosley hästi argumenteeritud seisukohad ei leidnud sealses ühiskonnas laiemat toetust (Thurlow, 1998, 131). Üha süvenev radikaalsus (revolutsioonilisus), parlamentarismi vastustamine ja Briti ühiskonnale seniharjumatu juutide vaenamine, mis tõi kaasa avalikkuse laialdase hukkamõistu, olidki võibolla peamised põhjused, miks Briti fasistidel ei õnnestunud Albionil lõplikku läbilööki sooritada. Mainimata ei saa jätta antifasistlikke meeleolude üha laiemat levikut ja süvenemist brittide hulgas. Kahtlemata aitas ebaedule kaasa Briti ühiskonna kauaaegsed parlamentaarsed ja demokraatlikud traditsioonid, mis ei võimaldanud äärmusrühmitustel (nagu fasistid seda ju olid) laiemat ühiskondlikku kõlapinda saavutada. Samuti Ühendkuningriigis üha tugevnev ametiühingu- ja töölisliikumine,
Tänapäeval: Totalitaarne- Diktatuur. Võim koondub ühe juhi ja tema sõltlaste kätte. Kontrollitakse inimeste mõtteavaldusi ja tegevust, üleüldiselt kogu nende elu. Massirepressionid- hirmuga hoitakse ühiskonda kontrolli all. Tegemist on hirmuvalitsemisega. Kõrgeimaks seaduseks on diktaatori suva. Minevikus: Itaalia, Saksamaa, Prantsusmaa, Venemaa Tänapäeval: Põhja-Korea 14. Itaalia maailmasõda vahel millised probleemid aitasid fasistidel võimule saada. Itaalia kandis I MS-is suuri kaotusi Rahvas oli pettunud Pariisi konverentsi tulemustes, kus ei tunnustatud Itaalia panust sõjas. Riigis olid majanduslikud raskused, tööpuudus. Olukorda kasutasid ära kommunistid, kes viisid Itaalia veel raskemasse olukorda. 15. Fasism Fasism on poliitiline ideoloogia, mis taotleb rahvuslikele, rassiliste ja kultuurilistele tunnustele toetava rahvusliku ühtsuse loomist, mis üldiselt nendega ei piirdu.
Selleks kehtestada rikastele suuremad maksud ja selle raha eest luua kõigile võrdsed elutingimused. Sotsialistlikus ühiskonnas ei ole suurt varalist ebavõrdsust. Töölistele anti valimisõigus. B: Need on kommunism, fasism ja natsionaalsotsialism. Nende eesmärgiks oli demokraatia kukutamine ja diktatuuri kehtestamine. Kommunistide meelest oli tähtis klassivõitlus vaeste tööliste ja rikaste kapitalistide vahel. Vaesed pidid võimu haarama ja rikastelt vara ära võtma. Fasistidel ja natsidel oli oma rahvuse ülistamine ja kõik vaenlased tuli hävitada. I MS ajal haarasid kommunistid võimu Venemaal. Itaalias läks võim fasistliku partei kätte. Majanduskriisi ajal tulid Saksamaal võimule natsid ja kehtestasid diktatuuri. ISELOOMUSTA DIKTATUURI: Autoritaarne diktatuur riigis on võim ühe isiku või rühma käes, rahvas ei osale riigi juhtimises. Totalitaarne diktatuur võim ühe isiku või rühma käes ja kontroll inimeste mõtete üle.
See tegi Hispaaniast II riigi maailmas, kus Rahvarinne võimule tuli, esimeseks oli Prantsusmaa. Valitseva võimu vastu tekkis fasistlik vandenõu. Maroko oli Hispaania asumaa, kus oli palju Hispaania vägesid. Sealsete hispaanlastest fasistide etteotsa asus Franco "Gaudillo." 17.07.1936 - Marokost teatati Hispaaniasse raadio teadete hulgas ka fraas: "Hispaania kohal on sinine taevas." See tähendas fasistide pealetungi algust. Fasistidel tekkis vajadus tuua Marokost Hispaaniasse maavägi. Lennu- ja merevägi olid Vabariigi poolel. Saksamaa ja Itaalia saatsid Marokole fasistidele appi oma lennu- ja mereväe. Neid kasutati otsekohe mässajate Hispaaniasse viimiseks. Puhkes kodusõda. Vabariigi poolele ei tulnud appi ükski riik. USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa leppisid kokku mitte vahelesegamise poliitikas. Vabariigi poolele tulid vabatahtlikult võitlema mehed mitmes riigist, sealhulgas ka Eestist
annaabi.ee 
