Argentiina Üldandmed Pealinn Buenos Aires Populatsioon 43 miljonit Pindala 2 780 400 km2 Ametlik keel Hispaania Juan Domingo Peron de la Sosa Sündis 8. oktooboril 1895 pealinnas Pere pärines Sardiiniast Ei uskunud kommunismi ega kapitalismi Noorena oli sõjaväes. 1939. aastal õppis ta, kuidas Alpides sõda pidada. Tema poliitiline teooria põhines fasismil ja natsionaalsotsialismil Esimene presidentlus 1946, teine 1952, Kolmas 1973 (kestis natukene üle aasta) Suri 1. juulil 1974 Maria Eva Duarte de Peron Kohtusid 1944 Abiellusid 1945 Oli populaarne vaeste hulgas Aitas mehel võita populaarsrust tööliste ja naiste seas Naised sai Argentiinas valimisõiguse aastal 1947 Sõjajärgne ,,Peronism" Juan D. Peron de la Sosa õpetusel põhinev massiliikumine Unistus oli Argentiina LadinaAmeerika juhtivaks riigiks muuta
Austrias kehtis 1934 1938 fasismist mõjustatud autoritaarne diktatuur, nn. klerikaalfasism. Sama oli Portugalis alates 1930. aastaist valitsev reziim. Fasismile iseloomulikke jooni oli Ungaris 1930. aastail, Bulgaarias 1935 1944, Kreekas 1936 1944, samuti Ladina- Ameerika diktatuuridele ja Jaapani militaristlikus reziimis jm. Ka tänapäeval eksisteerib maailma riikides neofasistlikke liikumisi, mille ideoloogia rajaneb rohkemal või vähemal määral traditsioonilisel fasismil. Itaalia fasism Algselt tähendas "fasism" Benito Mussolini poolt 1919 rajatud Itaalia Võitlusliitudest" lähtunud poliitilist liikumist, mis tuli Itaalias võimule 1922. Fasism polnud kabinetis välja töötatud doktriini kammitsas: ta tekis aktsiooni tarvilikkusest ja ta oli aktsioon, ta ei olnud erakond, kuid oli kahel esimesel aastal anti-partei ja liikumine. Fasism on selgesti eraldatav mitte ainult poliitilise korrana, vaid ka doktriinina
Austrias kehtis 1934 1938 fasismist mõjustatud autoritaarne diktatuur, nn. klerikaalfasism. Sama oli Portugalis alates 1930. aastaist valitsev reziim. Fasismile iseloomulikke jooni oli Ungaris 1930. aastail, Bulgaarias 1935 1944, Kreekas 1936 1944, samuti Ladina-Ameerika diktatuuridele ja Jaapani militaristlikus reziimis jm. Ka tänapäeval eksisteerib maailma riikides neofasistlikke liikumisi, mille ideoloogia rajaneb rohkemal või vähemal määral traditsioonilisel fasismil. Fasism ja Saksamaa Siinkohal on tarvilik erisuguste parempoolsete reziimide vahel vahet teha ja selgitada välja, millised neist olid fasistlikud. Kõige selgem näide on Mussolini Itaalia, kust ka sõna fasism ise pärineb ning kus avaldusid kõige selgemini fasismi tunnused. Saksamaa tuleb samuti siia arvata kuigi natsism ei jäljendanud Itaalia fasismi teadlikult, oli neil nii organisatsioonilises kui ka ideelises plaanis palju ühist.
täielikult ümber teha, mille õnge läksid rahulolematud kodanikud. Selleks kasutati eriti ajakirjandusmonopoli ja ringhäälingut. 6. Antiparlamentarism. Fasism eitab seda, et üleüldise valimisõiguse põhjal valitud parlamendid suudavad esindada rahva tõelist tahet. Domineerigu valitsev partei. 7. Antikommunism, antiliberalism. 8. Ei toetanud kirikut ja kuningavõimu. 9. Kõrvaldas ametiühingud. Natsionaalsotsialism ja fasism pole üks ja sama ideoloogia. Fasismil on palju eri voole, tema sunniaparaadid olid suhteliselt leebed ja tähtsustati pigem territoriaalset laienemist (Mussolini sõjalised vallutused tahtis taastada Rooma impeeriumi), ka antisemitism sugenes fasismi hiljem. Natsismi põhieesmärk oli rassipuhtus (aaria rass) ja sellest tingitud puhastuse läbiviimine (nn tõuaretus, selleks "väärtusetute" inimeste likvideerimine, eutanaasia, steriliseerimine, hävitamine, nt poolakaid ja venelasi 28
ümber teha, mille õnge läksid rahulolematud kodanikud. Selleks kasutati eriti ajakirjandusmonopoli ja ringhäälingut. 6. Antiparlamentarism. Fasism eitab seda, et üleüldise valimisõiguse põhjal valitud parlamendid suudavad esindada rahva tõelist tahet. Domineerigu valitsev partei. 7. Antikommunism, antiliberalism. 8. Ei toetanud kirikut ja kuningavõimu. 9. Kõrvaldas ametiühingud. Natsionaalsotsialism ja fasism pole üks ja sama ideoloogia. Fasismil on palju eri voole, tema sunniaparaadid olid suhteliselt leebed ja tähtsustati pigem territoriaalset laienemist (Mussolini sõjalised vallutused tahtis taastada Rooma impeeriumi), ka antisemitism sugenes fasismi hiljem. Natsismi põhieesmärk oli rassipuhtus (aaria rass) ja sellest tingitud puhastuse läbiviimine (nn tõuaretus, selleks "väärtusetute" inimeste likvideerimine, eutanaasia, steriliseerimine, hävitamine, nt poolakaid ja venelasi peeti sobilikuks ainult
annaabi.ee 
