ja klassihuvide esiletoomine pidi asenduma rahvustervikuga, mida ühendab juhikultus. Natsionaalsotsialistideks on end nimetanud selle ideoloogia pooldajad ise ning seda nimetust on kasutatud ka hiljem Lääne-Saksamaal. Nimetust "natsism" on sageli kasutanud natsionaalsotsialismi vastased. Et eriti kommunistid on natsionaalsotsialismi seost sotsialismiga eitanud, on selle ideoloogiat selle vastaste poolt (sealhulgas Saksa DV-s ja Nõukogude Liidus) nimetatud ka fasismiks, hitlerlikuks fasismiks, Saksa fasismiks või hitlerismiks.4 Natsionaalsotsialistlik majandus Erinevalt marksist ei toetunud natsistlik ideoloogia ühelegi majandusteooriale. Natsismi idee oli fundamentaarselt rassistlik ning majanduslikud tegurid asusid alati tagaplaanil. Majanduspoliitika kujunes neljas peamises järgus, ehkki need ei tulenenud loogiliselt üksteisest. Esimest järku on nimetatud ''osalise fasismi'' perioodiks. Tööpuuduse http://blog.delfi.ee/node/682http://blog.delfi
Fasism. (itaalia keeles fascismo) on poliitiline ideoloogia, mis taotleb rahvuslikele, kultuurilistele ja rassilistele tunnustele tugineva rahvusliku ühtsuse loomist, mis tavaliselt nendega ei piirdu. Algses ja kitsamas tähenduses on see autoritaarne liikumine ja ideoloogia, mis valitses Itaalias 1922- 1934 Benito Mussolini juhtimisel. Seda nimetust on erineval alusel laiendatud ka rahvussotsialismi teistele sarnastele liikumistele ja ideoloogiatele. Rahvussotsialismi nimetamine fasismiks omane eelkõige Venemaa ja Nõukogude Liiduga seotud ringkondades, kuna Josef Stalin ei soovinud omal ajal rahvussotsialiste sotsialistideks tunnistada ja käskis seetõttu neid nimetada fasistideks. Fasism on selgesti eraldatav mitte üksnes poliitilise korrana, vaid ka doktriinina. Fasism, teostades kriitikat nii enda kui teiste suhtes, omab iseseisva lähtekoha ja suhtumismõõdupuu - ja järelikult ka teostamise lähtekoha - paljude probleemide ees
kultuurilistele ja rassilistele tunnustele tugineva rahvusliku ühtsuse loomist. Algses ja kitsamas tähenduses on see autoritaarne liikumine ja ideoloogia, mis valitses Itaalias 19221943 Benito Mussolini juhtimisel. Algselt tähendas "fasism" Benito Mussolini poolt 1919 rajatud Itaalia Võitlusliitudest lähtunud poliitilist liikumist. Seda nimetust on erineval alusel laiendatud ka rahvussotsialismile ning teistele sarnastele liikumistele ja ideoloogiatele. Rahvussotsialismi nimetamine fasismiks oli omane eelkõige Venemaa ja Nõukogude Liiduga seotud ringkondades, kuna Jossif Stalin ei soovinud omal ajal rahvussotsialiste sotsialistideks tunnistada ja käskis seetõttu neid nimetada fasistideks. Fasismi tunnusjoonteks on äärmuslikult natsionalistlik; populistlik valitsemisvorm koos juhikultusega , riikluse ; poliitika ja ühiskondliku tegevuse samastamine, riigivälise poliitilisuse võimalikkuse eitamine, poliitiliste sümbolite laialdane
Kuningas kartis kõige halvemat, et Mussolini võib võimu haarata. Tema võim riigis ja autoriteet tugevnesid, kasutas ära suurettevõitjate toetust, kes pöördusid tema poole palvetega, kui ta ole ära keelanud vabad ametiühingud. Nii haaraski ta oma kätte üha suurema võimu, nii sai temast il duce kogu rahva juht. Toetuseks Mussolini sai fasismile parlamendi ja PFI muutus usaldusväärsemaks. Ühendas aktivistide rühmad, suutis sünteesida omavahel eri osi, et fasismiks võiks nimetada ülemaailmseks liikumiseks ja ülemaailmseks parteiks. 1925. Aastani Mussolini kindlustas võimu, 1929. aastani kiirendas fasistliku reziimi loomist. 1927. aastal loodi antifasistide jälitamiseks salapolitsei OVRO, mis allus otse Mussolinile. 1929. Aastal sõlmis Mussolini kokkuleppe Rooma paavstiga, mis ajaloos on tuntud Lateraani paktina; sellega lahendati ligi kuuskümmend aastat kestnud tüli Itaalia riigi ja katoliku kiriku vahel; paavst aktsepteeris
Fasism (itaalia keeles fascismo) on poliitiline ideoloogia, mis taotleb rahvuslikele, rassilistele ja kultuurilistele tunnustele toetava rahvusliku ühtsuse loomist, mis üldiselt nendega ei piirdu. Algses tähenduses on see autoritaarne liikumine ning ideoloogia, mis valitses Itaalias 19221943 Benito Mussolini juhtimisel. Fasismi on erineval alusel laiendatud ka rahvussotsialismile ning teistele taolistele liikumistele ja ideoloogiatele. Rahvussotsialismi nimetamine fasismiks omane just Venemaa ja Nõukogude Liiduga seotud ringkondades, kuna Jossif Stalin ei soovinud omal ajal rahvussotsialiste sotsialistideks tunnistada ja sundis seetõttu neid nimetada fasistideks. Olemus Fasismi kirjeldavad autoritaarne ainuparteisüsteem, äärmuseni tsentraliseeritud riigiaparaadi ühtekasvamine fasistliku parteiga, ühiskonna elu kõigi külgede range
155 3 Fasism on poliitiline ideoloogia, mis taotleb rahvuslikele, rassilistele ja kultuurilistele tunnustele toetava rahvusliku ühtsuse loomist, mis üldiselt nendega ei piirdu. Algses tähenduses on see autoritaarne liikumine ning ideoloogia, mis valitses Itaalias 19221943 Benito Mussolini juhtimisel. Fasismi on erineval alusel laiendatud ka rahvussotsialismile ning teistele taolistele liikumistele ja ideoloogiatele. Rahvussotsialismi nimetamine fasismiks on omane just Venemaa ja Nõukogude Liiduga seotud ringkondades, kuna Jossif Stalin ei soovinud omal ajal rahvussotsialiste sotsialistideks tunnistada ja sundis seetõttu neid nimetama fasistideks. Fasism kui reziim ja diktatuur Kõige üldisemalt nimetatakse fasismiks ekstreemset paremäärmuslikku liikumist, mida iseloomustab põlgus demokraatlike traditsioonide vastu. Fasismi iseloomustasid autoritaarne ainuparteisüsteem, äärmuseni tsentraliseeritud
annaabi.ee 
