algupäraseid näidendeid. Oma esimese näidendi ,,Arutu" lavastas ta 1653. aastal. 1658. aastal esines trupp Pariisis, kus ta võitis Louis XIV poolehoiu ning sai loa mängida oma trupiga kuningalossis. Lühikese ajaga tõusis ta Pariisi juhtivaks teatritegelaseks. Ta lõi uut laadi ansambliteatri, kus ta töötas autori, lavastaja, näitlejate koolitaja ja näitlejana kuni surmani. 1659. aastal sai ta hakkama pretsioosset kirjandust ja aadlisalongide silmakirjatsemist pilkava farsiga ,,Naeruväärsed eputised". Oma järgmiste komöödiate julge satiiriga vihastas ta vanameelsed ja vaimulikud aga põhjalikult välja. Õnneks kindlustasid õukonnaetendused talle kuninga Louis XIV jätkuva poolehoiu, milleta poleks ta saanud lavale tuua kõiki oma julgeid komöödiaid. Sellegipoolest kulus tal ligi viis aastat enne, kui ta sai 1664. aastal loa lavastada oma kuulsaim näidend ,,Tartuffe". Elu viimasel pooleteisel aastakümnel lõi Moliere 30 lavateost
tema tütarde jaoks kirjutanud mõned aariad ja ansamblid. Need ühendas ta 2- vaatuseliseks ooperiks "Demetrius ja Polybios" (1806). Vaatamata Rossini esikooperi ebaküpsusele ja seal leiduvatele laenudele, köidab selle muusika kuulajat oma siiruse ja südamlikkusega. 1810. a. lõpetas Rossini lütseumi ja kirjutas oma teise ooperi "Abieluveksel". Selle saamislugu oli järgmine: Rossini abielupaarist sõpradel seisis ees esinemine Veneetsias viie "lõbusa farsiga". Nende autoriteks pidid olema erinevad heliloojad Itaaliast ja Saksamaalt, kuid üks autor jättis tulemata. Sõbrad viisid Rossini teatriimpressario juurde ja Rossinil palutigi kirjutada lühiooper. "Abieluveksli" muusika valmis äärmiselt kiiresti, lausa mõne päevaga. Avamänguks pani ta ühe oma Bolognas kirjutatud orkestriteose. Proovil tegid lauljad ooperi maatasa: Rossini värskeid ja originaalseid leide, mis lõhkusid itaalia ooperis valitsevat rutiini, võeti kui õpilaslikkust
domineeris ka hiljem. Tsensuuri varisedes alustas Unt absurdidraama lavastamist. 1990ndail tugevnesid Undi reziis postmodernistlikud jooned. Kunstilises plaanis torkab silma paljustiililisus: Unt segas või sulatas ühes lavastuses kokku väga erinevaid stiili- ja zanrielemente, tundetoone ja mänguvõtmeid, taotlematagi terviklikku üldmuljet. Siiralt tundelised ja tõsised kohad vaheldusid peene irooniaga, rollide läbielamine rõhutatud näitamisega, traagika farsiga, popkultuuri märgid klassikaga jne. Üheks uhkemaks näiteks on Von Krahli Teatri trupiga tehtud ,,Stiil ehk Mis on maailma nimi". Unt võttis aluseks Peet Vallaku külarealistliku novelli ,,Maanaine" ning kirjutas ja lavastas selle ümber arvukate stilistiliste variatsioonidena. Undi suhe lavastatavate kirjandustekstidega oli eesti teatri kohta üldse tavatult aktiivne: ta töötles neid, liitis ja lahutas sündmusi ning tegelasi, tõi sisse tsitaate ja viiteid paljudele
Inglismaal, Hispaanias. Ülejäänud euroopas veel hiljem. · Itaalias matkiti antiiktratrit. Pmst mõned komöödiad olid (Ariosto ja Machiavelli omad), üksikuid tragöödia katsetusi kaa. Commedia dell'arte · Itaalias 16 saj keskel, omalaadne ja algupärane rahvalik teater. · Võrreldes keskaegse teatriga ELUKUTSELISED näitlejad · Sarnane mõne antiikse komöödia liigiga ja hiliskeskaegse farsiga · Valmistekst näidenditel puudus, olid vaid stsenaariumid. Kogu tekst improviseeriti. · Tähtis kõnekoomika. Tegelastüübid kindlad, kandsid rahvale tuttavaid maske (v.a. armastajapaar). · Tegelastüübid pärinesid erinevaist Itaalia osadest, seega oli sel teatril üldrahvuslik alus. · Tegevus seisnes enamasti armastusintriigis, kus isad või hooldajad armastajate kohtumisi takistada püüdsid. · Nähtus hääbus 18 saj
Umbes 300 näitleja nimed teada. 24. Millistest elementidest sünteseerus Shakespeare'i dramaturgia Ei saa rääkida Shakespeare'ist kui elisabethaanide esitajaist ei olnud tüüpiline elisabethaan. Ei olnud sünteesi, mis sel ajal kasutusel oli teatris. Elemendid mida esile võiks tõsta: · Müsteeriumi elemendid (müsterjaalne lavatüüp, müsterjaalsed näitlejatraditsioonid traagiline, farsslik mängumaneer).traagiline ühendatud farsiga. · Moralitee elemendid moraliteesid esitatid Elisabethi õukonnas kuni tema surmani (muu religioosne tegevus ju keelataud, ta armastas seda zanri). Mõnede uurijate arvates Shakespeare'i aegne teater tekkinud moraliteedest. Hakati lavale tooma ka poollegendaarseid tegelasi. Shakespeare kõvasti eemaldunud traditsioonilisest moraliteest. Tal on säilinud tegelasi, kes tutvustavad end väga avameelselt ja üheselt, keda saab iseloomustada ühe
annaabi.ee 
