eetikakoodeks Haldajate ja Hooldajate eksperdi Liidu6 käitumiskoodeks heade tavade koodeks Eesti arstieetika Eesti Eesti Juhi Abi ühingu koodeks Kinnisvarahindajate liikme Ühingu eetikakoodeks heade tavade koodeks Eesti farmatseutide Eesti Eesti Juristide Liidu kutse-eetika normid Kinnisvaramaaklerite eetikakoodeks Koja Liikmete heade tavade koodeks Eesti Geodeetide Eesti Leivaliidu Eesti Jäätmekäitlejate Ühingu eetikakoodeks aukoodeks Liidu heade tavade koodeks
Sugu Mehed teevad sagedamini enesetappe kui naised. Eestis sooritab enesetapu ühe naise kohta 4-5 meest. Naised teevad aga rohkem enesetapukatseid. Vanus Eestis on enesetappe kõige rohkem keskealiste meeste ja eakate naiste hulgas. Perekonnaseis Lahutatud, lesestunud või vallaliste inimeste puhul on suitsiidirisk suurem kui abieluinimeste puhul. Üksi või lahus elavad inimesed on samuti suure- mas ohus. Lastega peredes on suitsiidioht väiksem. Elukutse Arstide, loomaarstide, farmatseutide, keemikute, politseinike, sõjaväelaste ja põllumajandustöötajate puhul on enesetapurisk suurem. Tõenäoliselt on see seotud enesetapuvahendite kergema kättesaadavusega, aga ka töö is- eloomuga. 12 Töötus On leitud, et töö kaotus on rohkem seotud enesetappudega kui töötu staatus. Migratsioon Inimesed, kes on kolinud maalt linna või teise piirkonda või riiki, on enese- tapualtimad. Keskkonnategurid Eluraskused
ja kõige arvukam kiht - Eesti külakoolmeistrid - oli lähedane ühiskonna alamkihtidele, töölistele ja talupoegadele. Baltisakslased ise täiendasid end Saksamaal. Haritlasi nimetati Baltimail literaatideks "Literaadiseisus". Haritlased olid vabastatud pearahast, nekrutikohustusest ja ihunuhtlusest "aukodanike seisus". Haritlaskond oli uuendusmeelne. Tugevaimaks ja autoriteetseimaks haritlaste rühmaks jäi pastorkond, ülikooli ja gümnaasiumi õppejõud. Kasvas arstide, farmatseutide ja juristide hulk. Mõned literaadid unistasid aadlitiitlist. Kõrgharitlaste sekka pääses ka üksikuid talupojaseisusest noormehi, kellel oli õnnestunud jõuda Tartu ülikooli; enamasti pärinesid nad mõisaametnike peredest. Sai võimalikuks eesti haritlaskonna tekke. Ärkamisajal hakkas eesti haritlaskond kujunema sotsiaalkultuuriliseks jõuks. Selle eelduseks olid tekkinud uued töökohad ja sotsiaalse tõusu võimalused. Eesti
ravimite toimet, raviomadusi ja füsiolooogilist mõju. 14 Kujunema hakkas arusaam, et ravimi (nt alkaloidi) toime mõistmiseks ei piisa teadmisest selle molekuli eri aatomite arvu kohta, vaid oluline on ka molekuli struktuur. Farmaatsial on olnud tihe side keemiaga juba aastatuhandeid. Farmakoloogia tihedam seostumine keemiateadusega algas 1840. aastatel. Siis avastati (Alexander Ure, (?-?)) 14 Tartu omaaegsete kuulsate farmakoloogide (Buchheim ja Schmiedeberg) ja farmatseutide (Georg Dragendorff, 1836-1898) kohta vt: Eesti Arstiteaduse Ajaloost, (Tartu, 1996). 23 ravimite juures nn biotransformatsiooni fenomen. Ravimid nimelt valdavalt teevad organismis läbi keemilised muutused milledest arusaamine on oluline mõistmaks ravimite toimet ning selle toime ajalist dimensiooni (fenomenil nimelt võib olla ka negatiivne mõju kui ravim organismis hoopis mürgiks muundub). 1860. aastatel tehti selgeks nn pro-drug'ide
Hüvitada tuleb ka tehtud kahjud selle tekita- nud osapoole poolt. Kuigi ärieetika kujunes omaette terminina välja alles 1970. aastate lõpus ja 1980. aastate alguses, on sel juba ammustest aegadest eelkäijaid mitmesuguste kutse-eetika eeskirjade ja koodeksite näol (kõlbelise käitumise normistik, millest mingi kutseala töötajad peaksid vaba- tahtlikult juhinduma): arstide, farmatseutide, audiitorite, pangatöötajate jt eetilise käitumise reeglid; tsunfti liikmete käitumisreeglid jne. Mõiste “ärieetika” koosneb kahest omavahel küllaltki vastandlikuna näivast sõnast: “äri” ja “eetika”. Vähemalt oleme millegipärast harjunud tajuma neid kahte mõistet konfliktseina. Vaatleme aga nende mõistete definitsioone.
annaabi.ee 
