Lasteperioodika osa nõukogulikus kasvatuses: Pioneer, Säde, Stalinlik Noorus. Kooli- ja pioneerijutud, nt: Aino Tigane Keerdsõlm 1948, Meid kutsub signaal 1953; Holger Pukk Kaks punast kaelarätti 1953, Salga au 1955. Vabama ja loomingulisema osa moodustavad looma(muinas)jutud: autoriteks Richard Roht, Juhan Kallak, August Jakobson, Leida Tigane. Hinnatavat leidub lasteluules (Kersti Merilaas, Felix Kotta, Ralf Parve), selle ideoloogilistele märkidele vaatamata. Elulisuse ja fantaasiarikkuse suunas 1950ndate teisel poolel ja 1960ndatel. Tõsielukirjanduse edusammud: Lall Kahas, Pisilugusid Jalukselt 1956; Silvia Rannamaa, Kadri 1959; Villem Gross, Ühe poisi suvi 1956 ja Tiivasirutus 1958. Tüdrukute- (Silvia Truu, Heljo Mänd, Aino Pervik) ja poistekirjanduse (Eno Raud, Jaan Rannap, Holger Pukk, Heino Väli) klassikaliselt iseloomuliku temaatika ja kujutuslaadi eristumine ning sobitumine tollastesse oludesse.
ning kelle on valmis teinud papa Carlo (Carlo on tema ,,isa" nimi Carlo Collodi austuseks). ,,Buratino" lood ei ole plagiaat, kuid toetub ,,Pinocchiole". ,,Pinocchio" peamine idee on see, et kui sa ei kuula oma vanemaid, siis on sinu lõpp väga halb ja kurb. 10. Inglise lastekirjanduse ,,kuldajastust". Perioodi üldiseloomustus. (19.saj teine pool, kuni 20.saj 20ndad 30ndad aastad) Inglise lastekirjanduse klassika on soodustanud fantaasiarikkuse, mõttetiheda mängu ja lastepärase sõnastuse kõrgemat väärtustamist kogu maailma lastekirjanduses. Animalistid : animal-loom, animaalne- loomadele omane,loomne, animalist-kunstnik, loomade kujutaja. Kolm võimalust : · Loom kui muinasjutuline olend · Loom käitub inimpsüühikast lähtuvalt · Loom käitub liigiomaselt Inglise lastekirjanduse klassika on soodustanud: fantaasiarikkuse, mõttetiheda mängu
tekitades nö tardunud pilgu. Silmade tardumus kandub üle kehale ning ka vaimule, mille tulemusel surutakse alla aktiivsus, tahe, tunded ja mõte. Laps ei ole mitte mini- täiskasvanu, vaid samastab end jäägitult sellega, mida maailm talle pakub ja vormib end läbi suunatud tegevuste ja nende muljete, mida ta vastu võtab, ning meelemuljed vormivad lapsi vähemalt kuni kümnenda eluaastani. Sel ajal pannakse alus täiskasvanuea võimetele. Nende arenguks, vajab laps oma fantaasiarikkuse väljaelamiseks vaba ja spontaanset mängu. Kuid teleri ette tardunud laps ei saa maailmast reaalseid teadmisi, mistõttu areneb tal väiksem lugemisvõime, piiratum võime eristada tegelikkust fantaasiast, kesisem kujutlusvõime, pelglik maailmanägemus ning suurem rahutus ja agressiivsus. Praksisele tuginedes toob Teeäär välja, et võrreldes 20 aasta taguse ajaga on tänastel lastel oluliselt nõrgenenud suutlikkus jälgida kõnet ja etteloetavat teksti. Kraav nendib
Päeval lubavad nukud viisakalt koolis käia ja õhtuti mängivad nad teatris omaenese elulugu. Kõik on rahul ja rõõmsad. Poolsada aastat, mis lahutavad Pinocchiot Buratinost, on muutnud ka nuku eneseteadlikkust ja unistusi. Olla inimene pole enam nii oluline. (Kumberg 2007) 10. Inglise lastekirjanduse “kuldajastust”. Perioodi üldiseloomustus. Inglise lastekirjanduse klassika on soodustanud: fantaasiarikkuse, mõttetiheda mängu ja lastepärase sõnastuse kõrgema väärtustamise kogu maailma lastekirjanduses. NB! Sel ajal lapse mängust lähtuv kirjutuslaad! Kuldajastu lastekirjandus juhatatakse sisse Alice’iga ning lõpetatakse A.A. Milne’i Winnie Puhhiga (1924 - 1928), mis idealiseeris last kui lennukat ning vaba, mis kõige tähtsam, märgiti, et kõige parem viist last õpetada oli jutustaja veetleva kujutlusmaailma kaudu kui vanemate käitumisreeglite nõudmine.
peigmehe majja. Säilinud katkendid sisaldavad mõrsja hüvastijättu neiupõlvega, noormeeste ja neidude koori vahelisi võitlusi, laule ja nalju noorpaari kambri ees. Kirjeldatakse ka mõrsja veetlust. Oma luules toob Sappho mõnikord terveid episoode mütoloogiast, kirjeldades nt. Helena röövimist, Hektori ja Andromache pulmi jne. Sappho kasutab mitmekesiseid värsimõõte, kuid eriti kuulsaks sai neljarealine nn Sappho stroof. Oma tundekülluse, fantaasiarikkuse ning erilise sarmikuse tõttu olid Sappho luuletused antiikajal väga hinnatud. Ta looming on leidnud kajastust rooma, hiljemini ka Lääne-Euroopa ja vene kirjanduses. Säilinud on üle 200 fragmendi, esitati lüüra, kitaara, keelpilli saatel, kirjeldas elu pisiasju, tundeid. Alkaios- (u. 630-580 eKr). Alkaios lõi samuti uue värsimõõdu- Alkaiose stroof. Elas Sapphoga üheaegselt, Alkaiosel oli samuti sõpruskonnaga seotud luule. Nende luule erinevus: Alkaios osales kodusaare Lesbose
Staatliche Kunstsammlungen Dresden, Saksamaa; Victoria and Albert Museum, London, Inglismaa. Jacob Savery oli tuntud eelk�ige piltide poolest, mis kujutavad suures plaanis maalitud loomi. Tema kunstnikun�gemus ja m�te avaldus alltekstides, mida pakkus tollane mitmekesine loomariigi s�mbolk�sitlus. Juba kunstniku eluajal olid tema t��d hinnas ja Euroopa suurimad tellijad ihaldasid neid oma kollektsioonidesse. Savery paistis silma fantaasiarikkuse poolest � ta oskas l�pmatuseni varieerida piltidel olevate loomade paigutust ja poose. Eeskujudeks olid talle Hans Verhageni animalistlikud joonistused ning eriti Hans Boli raamat �Icones animalium�, mis koosneb kolmest aastatel 1572 � 1575 koostatud albumist. Boli kogumikud sattusid Jacob Savery valdusse ja sealt edasi tema venna Roelandti k�tte, kes p�randas need keiser Rudolf II-le. Ajavahemikus 1575 � 1582 maalis Boli �pilane Joris Hoefnagel
annaabi.ee 
