Apaatia-tundeelu tuimenemise kõige väljendunum aste. Selle puhul puudub igasugune emotsionaalne reaktsioon olendi välis- või sisesündmustele. (õnnetuse tõttu saab inimene tõsiselt vigastatud, kuid inimene ei reageeri vigasaamisele;inimene saab oma lähedase surmateate, kuid inimene ei reageeri selle teatele.) Autism-endassesulgumus, eemaldutakse inimsuhetest ja need asendatakse omaloodud fantaasiamaailmaga. Diagnoos-haigusmäärang Ekstravert-suhtleb palju, reageerib kiirelt, aktiivne, tegutsemishuviline Emotsioon-tunne Emotsionaalne labiilsus-tasakaalutu inimene Empaatia-kaastunne Foobia-paaniline mingi asja kartmine Introvert-vajab rohkem aega tegelikkuse peegeldamiseks ja tunnetamiseks, neile meeldib individuaalne tegevus ja mõtisklemine. Pealtnäha passiivsed. Grupiteraapia-arutletakse kõige üle, mis toimub grupis inimestevahelises suhtlemises grupitöö käigus
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool I ST Annika Kukke Autistist lapsed Juhendmaterjal Õppejõud: Reet Rääk Mõdriku 2011 MIS ON AUTISM? Autism on endassesulgumine, mis on psüühiline häire, millele on iseloomulik inimsuhetest eemaldumine ja nende asendamine omaloodud fantaasiamaailmaga. AUSTISMI LIIGID: Lapseea autism Atüüpiline autism Retti sündroom Aspergeri sündroom Inimese muu desintegratiivne häire AUTISMI SÜMPTOMID Puudub silmside Ükskõiksus suhtlemises Rutiini vajadus Osaleb mängus ainult täiskasvanu initsiatiivil
paremaks, kuna nagu öeldakse, jagatud mure on pool mure. Me naudime üksteise seltskonda ning uued tutvused on alati toredad ning samas ka kasulikud. Üksi olles tunneme me end mahajäetuna, kurbadena ning elu tõeline mõte võib kaduda. Isoleerituse tunne võib olla väga ebameeldiv ja depressiooni tekitav. Suhtlemine on inimlik ja meeldiv tegevus, kuid on ka mitmeid erandeid. Näiteks autismi põdevatele inimestele on iseloomulik inimsuhetest eemaldumine ja nende asendamine omaloodud fantaasiamaailmaga. Nad ei talu rambivalgust, nad tunnevad end seltskonnas ebamugavalt. Sellegipoolest kinnitab erand reeglit. Me vajame enda kõrvale omataolisi ning suhtlemine on täisväärtuslikuks eluks vajalik. Üks tore ütlus Aristoteleselt on veel selline: "Hea algus on pool võitu." Tihtipeale leiavad inimesed end lootusetutes olukordades. Näiteks selle essee kirjutamine tundus alguses väga keeruline, häid mõtteid peas ei olnud ning hilise kellaaja tõttu ei olnud ka jaksu
.............................................6 2 Sissejuhatus Autism (ladina keeles autismus, inglise keeles autism) ehk endassesulgumus on neurobioloogiline kesknärvisüsteemi arenguhäire, mida on märgata lapse arengu sel perioodil, kui ta peaks hakkama suhtlema ning esimesi sõnu kasutama. Autismile on iseloomulik inimsuhetest eemaldumine ja nende asendamine omaloodud fantaasiamaailmaga. Iga inimese käitumisjooned on individuaalsed ja omapärased. Raskematel juhtudel põhjustab autism puuet, mis on sarnane pimekurtide puudele. Järjekindla õpetuse ja tegelusravi abil on võimalik aidata autistil arendada igapäevaelus vajalikke oskusi, kaasaarvatud oskus suhelda. Paljud autistid jäävad aga kogu eluks sõltuvaks kõrvalisest abist. Antiik ja keskajal: ,,haldjate või kuradi poolt vahetatud laps". Autismi enne tamine ei ole võimalik.
nende kahe helilooja teosed külmavärinaid tekitavad. Romantismis on esikohal inimese sisemaailm unistused, igatsused ja fantaasia. Seda ajajärku iseloomustab mõõdukuse puudumine. Romantismi ajastu muusikat iseloomustab väga väljendusrikas ja tundeküllane meloodia, muutused rütmipildis, orkestrikäsitluses ning värvikas harmoonia. Romantikute muusikal on tihe side kirjanduse, kunsti ja fantaasiamaailmaga. Väga palju kasutati legende, muistendeid, saagasid, eeposeid lavateoste ja instrumentaalteoste loomisel. Romantismiajastu kuulsaimad heliloojad on Schubert, Chopin, Schumann, Liszt. Tšaikovski, Grieg. Romantism on vaieldamatult minu lemmik klassikalise muusika ajastu. Romantismi muusika on minu arvates väga emotsionaalne, väljendusrikas, harmooniline. Minu lemmik helilooja selles ajastus on Chopin
See on fantaasiavale, mis tuleneb selleealise lapse kognitiivsest arengust. Laps täiendab infot, mis tal on, oma mõttes sellega, mida ta tahaks. Ta ei taha sellega mingit süütegu varjata, kedagi petta. Siiski peaks fantaasiavalega tegelema, kui ta seda pidevalt teeb. Kui koguaeg teeb või põhjuseks olla see, et vanemad pole piisavalt hoolivad ja hellad olnud lapse vastu, siis ta mõtleb välja sõbra, keda pole olemas. Teine põhjus võib olla tingitud, et vanemad on lapse üleujutatud fantaasiamaailmaga. Jutustavad muinasjutte, fantaseerivad jms. Siis lapsele jääb külge. Mõlemal juhul laps ei tahagi reaalsusega kohaneda, moonutab reaalsustaju vastavalt soovidele ja ihadele. Lõppkokkuvõttes teda ei huvita sotsiaalne maailm, sellega tuleb tegeleda. Muidu ta jääb üksikuks. Fantaasiavale eest ei tohi karistada! Küll tuleb õpetada, mis on tõelisus ja mis on näiline. Selles eas olev laps alex arvab ,,Vale on inetu sõna!". Kui poleks karistust, siis poleks ka valetamist ta mõtleb
annaabi.ee 
