Noortel on kergem oma seisukohti kujundada, kui nad saavad oma vanematega narkootikumide olemusest ja tarbimisest rahulikultja põhjalikult vestelda. (Kraav 2001: 96-99) 2. Uimastitega seotud võimalikud sõltuvuse põhjused 2.1. Keskkondlik-perekondlikud põhjused Täiskasvanu, kes mõistab laste vajadusi ja suudab nende tundeid jagada, on teinud esimese olulise sammu uimastipreventsioonis. Paraku pole suurte inimeste maailmas laste seiklusjanu, väikeste ja suurte sündmuste, unistuste ja fantaasialennu jaoks liiga sageli kohta. Suured tegelevad ennekõike tunnustuse, kinnituse ja toetuse saavutamisega elu tähtsates, "tõsistes" asjades, unustades, et väikesed inimesed elavad pisut teistsuguses maailmas. Lapsed ei seosta tunnustamist alati saavutustega - nad vajavad kinnitust oma unelmatele ja unistustele. Laste ja täiskasvanute erinev maailmanägemine võib olla üheks põhjuseks, miks noorem põlvkond
Omapoolne loovfantaasia otsis endal väljendusvõimalusi. Sõnalise väljenduse vahendav osa oli piiratud, ei olnud kellegagi suuliselt oma muljeid jagada, läbikäimist naabritega takistasid metsad ja soo. Loovfantaasia alatiseks saatjaks muutus muusika. Üksildane asupaik lõdvendas sidemeid rahvamuusika traditsioonidega. Seda tugevamini erutasid, võlusid ja jäid kõrvu kõlama kirikus kuuldud harmoonilised orelihelid. Hakati ehitama oreleid. Neil improviseerides tunti loova fantaasialennu piiramatut vabadust. Mart Saare vanaisa, nagu helilooja teadis jutustada, teinud kõiksugust "peenikest tööd" ja ehitanud ka oreleid (positiive). Vanaisa rääkinud, et sugulaste seas olla olnud neid, kes teinud oreleid. Ka Mart Saares hõõgus juba varakult eriline kiresäde 4 muusika vastu. Ta jutustas ise: "Vaevalt viieaastaselt olin pulmas. Mind pandi magama. Kuulasin siiski harmooniat. Septakordid köitsid mind kangesti. On jäänud meelde
Omapoolne loovfantaasia otsis endal väljendusvõimalusi. Sõnalise väljenduse vahendav osa oli piiratud, ei olnud kellegagi suuliselt oma muljeid jagada, läbikäimist naabritega takistasid metsad ja soo. Loovfantaasia alatiseks saatjaks muutus muusika. Üksildane asupaik lõdvendas sidemeid rahvamuusika traditsioonidega. Seda tugevamini erutasid, võlusid ja jäid kõrvu kõlama kirikus kuuldud harmoonilised orelihelid. Hakati ehitama oreleid. Neil improviseerides tunti loova fantaasialennu piiramatut vabadust. Mart Saare vanaisa, nagu helilooja teadis jutustada, teinud kõiksugust "peenikest tööd" ja ehitanud ka oreleid (positiive). Vanaisa rääkinud, et sugulaste seas olla olnud neid, kes teinud 4 oreleid. M. Saare 50-nda sünnipäeva puhul kirjutatakse: "Tema sugukonna liikmetel on nagu mingi eriline kirg muusika järele. Orelite valmistamine ja orelil mängimine on olnud Mart Saare perekonnas juba mitu sugupõlve. /..
mäluandmetest ilma vastavate ärritajate otsese mõjuta meeleelunditele. Fantaasia on kõrgem psüühiline protsess, meelelise tunnetuse ja abstraktse mõtlemise vaheaste, kus varasema meelelise kogemuse alusel luuakse uusi psüühilisi kujundeid. Fantaasia esmane ja kõige olulisem funktsioon on vahend, mis võimaldab üle hüpata faktiaukudest ja seostada olukordi lõppastmes ka siis, kui see on loogilisel teel võimatu. Fantaasialennu reeglid põhinevad kogemusel ja analoogiatel. Kujutluse omadused 1. Fantaasia ja kujutlus on tegelikkuse tunnetamise vormid,. Nad on teisesed ja üldistatud kui võrrelda neid teiste tunnetusprotsessis saadavate psüühiliste kujunditega. 2. Fantaasia kui teatud üldistus on vaheaste aistingult/tajult mõttele. Tegmist on seega konkreetselt tunnetuselt abstraktsele liikumise etapiga. 3. Kujutlus on tegelikkuse keelelise tunnetuse sisuline komponent
nuga. V~oibolla s¨ umboliseeris siidiussi kasvataja r~o~omu, mis tekkis sobiva puu leidmisel, muusika oleks siis r~oo~m u ¨lekantud t¨ahenduses. M¨argi kuju v~oib ka viidata muusikariistale ning `r~oo~m' ja `m~onu' oleksid u¨lekantud t¨ahendused. Henshall n¨aitab oma seletuses ilmekalt, kuidas seostada tammet~orusid ja muusikat. Valides kanji pika ajalooga kuhjunud t¨ahendustest sobivaid, v~oib v¨aikese fantaasialennu abil t~oepoolest mistahes m¨arki seletada. Paraku kirjeldab selline seletus rohkem selle loojat kui m¨argi kujunemist. Kuna [Vaccari 50] ja [Wieger 40] kasutavad juba toodud selgitust, siis nendel siinkohal ei peatuks. P~ohim~otteliselt on kaks l¨ahenemist: 1. kinnitatakse ja vahelist seost ning on olenevalt autorist p¨oidla v~oi t~oru kujutis; 2. ja vahelist seost ei kinnitata. ja seostamisel, pakutakse v¨ alja nii h¨a¨aldusosuti Mizugami [ 84]
annaabi.ee 
