vähene täpsus ei võimalda kirjeldada detaile, mälulünkadest tulenevad mõttelüngad tekstis jne. Verbaalne mälu pole kõneta võimalik. Semantiline mälu sõltub kõnest enam kui episoodiline mälu. Arenenud verbaalse kõne mehhanismiks on sisekõne. Kõne mõju mälule: võimaldab mälu täiendada ja täpsustada, meelde jätta abstraktseid objekte ja nendega opereerida(reeglid, mõisted jne), materjali rühmitada, teadmisi mõtestada, luua fantaasiakujutlusi. Kuidas on seotud kõne ja mõtlemisprotsessid? Kõne areneb lapse mitteverbaalsest suhtlemisest, mõtlemine aga praktilisest tegevusest. Teisel eluaastal nad põimuvad, siis kui lapse sõnad ei ole enam pärisnime rollis, vaid nimetavad mingit objektide või tunnuste rühma, kui sõna tähisdtab mingit üldistatud kujutlust. Kõnel on mõtlemise arengus samalaadne roll kui taju arengus: kõne suunab seoste leidmist, annab lapse käsutusse vastavate kategooriate raamid. Mõtlemine
o Kõne mõistmine pole võimalik ilma mälus säilitatavate sõnatähendusteta - Mälu sõltuvus kõnest Kõne võimaldab: o Mälu täiendada ja täpsustada o Jätta meelde abstraktset infot ja sellega opereerida (reeglid, mõisted, teooriad) o Materjali rühmitada ja eri viisidel ühendada Erivajadustega laste psühholoogia alused, TÜ, kevad 2018, lector Kaili Palts. . Konspekt :Anne-Ly Gross-Mitt 25 o Paremini kujutlusi ja teadmisi mõtestada o Luua fantaasiakujutlusi tekstide näol Kõige enam sõltub kõnest semantiline mälu (teadmised, mida pole ise kogenud), vähem episoodiline (isiklikud kogetud sündmused) ja protseduuriline (tegevuste tegemine ja oskused). Kõne ja mõtlemine Kõne areneb lapse mitteverbaalsest suhtlemisest, mõtlemine aga praktilisest tegevusest. Praktilise tegevuse ja suhtlemise põimumine toimub teises eluaeas.siis toimub ka kõne ja mõtlemise põimumine. - Kõne sõltuvus mõtlemisest Kõneloomes:
sõltub seejuures kõnest enam, episoodiline vähem (mälukujutlused võivad olla verbaliseerimata). Seejuures verbaalne mälu pole kõneta võimalik. Arenenud verbaalse mälu mehhanismiks on sisekõne. Kõne mõju mälule on vähemalt järgmine: kõne võimaldab mälu täiendada ja täpsustada, meelde jätta abstraktseid objekte ning nendega opereerida (reeglid, mõisted, teooriad jne.), materjali rühmitada ja mitmel viisil ühendada, paremini kujutlusi ja teadmisi mõtestada, luua fantaasiakujutlusi (tekste). Kõne ja mõtlemise seost peetakse mõnikord absoluutseks või protsesse koguni kattuvateks, kuid juba geneetiliselt on nende juured erinevad. Kõne areneb lapse mitteverbaalsest suhtlemisest, mõtlemine aga praktilisest tegevusest. Alles teisel eluaastal nad põimuvad (L. Võgotski). Põimumisest saab rääkida siis, kui lapse sõnad ei ole enam pärisnime rollis, vaid nimetavad mingit objektide või tunnuste rühma, s.t. kui sõna tähistab mingit üldistatud kujutlust
Õpitegevuse verbaliseerimisel vajab õpilane abi. Tavakoolile iseloomulik reeglite õppimine ja nende järgi tegutsemine annab vähe tulemusi. Üleminek teisele kooliastmele on seotud mitmete oluliste muutustega abiõppelaste psüühikas. Kõigepealt muutub mõneti täpsemaks ja mitmekesisemaks objektide kaemuslik analüüs. Seetõttu muutuvad täpsemaks kujutlused, õpilased suudavad luua elementaarseid fantaasiakujutlusi. Kujunemas on tahtlik meeldejätmine. Kõne areng võimaldab areneda verbaalsel mälul ja mõtlemisel, kuid keerulisema õppematerjali puhul ilmneb ikka situatiivsete seoste eelistatus. Äärmiselt oluline õppeprotsessi korraldamisel on lapse kõne funktsioonide areng. Teise kooliastme õpilane suudab juba verbaliseerida oma tegevust ja planeerida tuttavat tegevust. Uued õpitoimingud omandatakse siiski kergemini eeskuju alusel,
valikulisus (pos ja neg valikulisus) mõlemat peaks hajrutama, et mida valida ja mida kõrvale jätta!!), mõtestatus (seoste küsimus) ja täiuslikkus mida ühest või teisest asjas konkreetselt teame. 4) Kõne mälu. Kas in mälus on ainult tajutav teave (mida kogetud on) või lisandub juurde ka verbaalset omandatud teave`? Kõne võimaldab mälu täpsustada ja täiendada! ja opereerida abstraktsete teadmistega ja rühmitada ja luua fantaasiakujutlusi (võime luua kujutlusi asjadest olukordades, mida pole reaalselt olnud, kasutades andmeid reaalsetest olukordadest. NEXT LOENG: Kasulik on teadvustada suhltemismaneere, siis on parem mõelda, mis partner tegelikult meile öelda tahab. Suhtlemisarenug etapid erinevad laps-laps-el ja laps-tsk-l. Laste omavahelist suhtlemist oleks väga vaja juba enne kooli. Alakõne ja intelllektipuude korral on suhtlemine häiritud. Intellekt ja keel on omavahel ühendatud SEMANTIKAga.
annaabi.ee 
