Teised naised olid müügiks. Neid võis osta kallimalt, kui ka odavamalt. Samuti rääkis see rassidest. Veneetsias ei sallitud juute, mis tõttu elasid nad eraldatuna ja pidid kandma päevasel ajal punaseid mütse, et neid eristada n-ö tavaliste seast. Tänapäeva Veneetsias ei ole see ilmselt mõeldavgi. See film on väga hariv ja huvitav. Mulle meeldis riietus. Filmimuusika oli rahulik ja kord mängiti flööti, kui oli sobiv kohti, siis järgmises kohas aga kõlasid fanfaarid. Muusika oli väga varieeruv. Riietus Meestel olid väga puhvis püksid. Neil olid väga uhked kuued ja ilusad mütsid. Naistel aga olid kleidid väga suursugused. Neil olid pihakohast Kelly Talimaa 11S kokkutõmmatud nii, et nad ilmselt ei saanud korralikult hingatagi. Alt olid väga laiad ja ilusad kleidid. Kujutan, ette, et need olid väga rasked.
süit nr 2.Lood mis kõlasid kontserdil oli kirjutatud klassikalises stiilis. Helilooja Gustav Mahleri (1860-1911) 10.sümfoonia Kes alpides on käinud, ja mägiojade tulva näinud ja kuulnud õhtupäikeses mäenõlvadel sööva karja igatsevat kellamängu, see teab ,kus see muusika sündis.Looduses on ise võimsam helilooja ja läbi aegade on suur kunst temast jõudu ammutanud. Eino Tambergi (1930-2010) ,,fanfaarid" kontsertliku teose kirjutas helilooja , Neeme Järvi ettepanekul ÜRO 50. aastapäevaks ,mille tõid ettekandele 1995.aastal New Yorgis Neeme Järvi ja Yorgi Filharmoonia Sümfooniaorkester. Maurice Raveli (1875-1937) ,,Daphina ja Chole" süit nr 2 on muusikaajaloo üks võimsamaid teoseid ,mis on balletimuusika ,kuid on koondatud kontserdiesituseks sütidesse,millest ühte saime ka meie kuulda. Kontserdi tegid eriliseks meloodia keerdkäigud ning muutused, mida oli
nagu teoses kammeransamblile "Desiderium concordiae" (1997) (opetaja.edu.ee 2013) Mõned teosed süit "Vürst Gabriel" (1955) Concerto grosso (op 5, 1956) Ballett-sümfoonia (1959) ballett "Poiss ja liblikas" (1963) ooper "Raudne kodu" (1965) ballett "Joanna tentata" (1970) trompetikontsert nr 1 (1972) ooper "Cyrano de Bergerac" (1974) 1. sümfoonia (1978) oratoorium "Amores" (1981) 2. sümfoonia (1982) ooper "Lend" (1983) 3. sümfoonia (1987) "Fanfaarid" (Celebration Fanfares) "Tundeline teekond klarnetiga" (1996) "Desiderium concordiae" (Igatsus üksmeele järele, 1997) 4. sümfoonia (1998) Kokkuvõte Sain väga palju uut ning huvitavat teada Eino Tambergist. Kui algselt tundus, et ta on lihtsalt üks tavaline eesti helilooja, siis pärast tema kohta uurimist ja temast raamatut lugedes muutus minu arvamus. Tema teosed on väga head ning inimesena ise on ta huvitav isiksus. Mulle
Printsi ei huvitanud poliitika ega valitsejakohustused. Toolil istudes ja unistades sattus ta jälle oma kujutluste maailma, kus asus järv luigeparvega ja imeilusa luigeprintsessi Odetteiga. Prints Siegfruid kujutas oma nägemuses luiki ette kaunite neidudena. Luikede järve printsessi Odettei`i näol õnne ja armastuse ideaalkuju. Saades täisealiseks, pidi prints vastu võtma trooni ja valima oma seisusele vastava abikaasa. Fanfaarid teavitasid lossiväravas suurest ballist. Ballile saabus külalisi paljudest maadest Ungarist, Hispaaniast, Poolast jne. Esitati iga riigi tantse. Prints pidi tantsima kõigi oma mõrsjakandidaatidega, kes kõik kandsid oma maad esindavaid imeilusaid rahvariideid. Prints tundis, et ta ei ole siiski mõrsjavalikuks valmis. Ootamatult ilmus ballile von Rothbart ja ta esitles õukonnale oma tütart Ottiliet,. Neiu oli
Samuti ei olnud ka tema vaimustuses , et Ophelia Hamletiga koos aega veedab ja suhtleb. Luges Opheliale sõnadpeale, et too Hamletist eemale hoiaks. Ophelia lubas isa sõna kuulda. Õhtul on Horatio,Hamlet ja Marcellus terassil jälle valves. Lossis käib samal ajal pidu tähistatakse kuninga kroonimist.Pidu ei ole Hamletile sugugi meelt mööda. Tema arvates peavad kõrval maad nende riiki joodikuteks, kuna pidude ajal juuakse ja samal ajal kui kuningas söömu võtab kõlavad fanfaarid. Lõpuks ilmutas , et vaim ja kutsus Hamleti endaga lossimüürile . Marcellus ja Horatia hoiavad Hamletit kinni,keelitavad mitte minema vaimuga kaasa, et mine sa tea kuhuvaim teda viib.Hamlet saab tigedaks nende peale ja järgib ikkagi vaimule. Vaim räägib Hamletile tõe ja sunnib teda kätte maksma. Vaim räägib ,et ta ei surnud ussi salvamisse nagu kõikarvasid, vaid teda mõrvati.Mõrvas teda oma vend ja praegune kuningas Claudius
· süit "Vürst Gabriel" (1955) · Concerto grosso (op 5, 1956) · Ballett-sümfoonia (1959) · ballett "Poiss ja liblikas" (1963) · ooper "Raudne kodu" (1965) · ballett "Joanna tentata" (1970) · trompetikontsert nr 1 (1972) · ooper "Cyrano de Bergerac" (1974) · 1. sümfoonia (1978) · oratoorium "Amores" (1981) · 2. sümfoonia (1982) · ooper "Lend" (1983) · 3. sümfoonia (1987) · "Fanfaarid" (Celebration Fanfares) · "Tundeline teekond klarnetiga" (1996) · "Desiderium concordiae" (Igatsus üksmeele järele, 1997) · 4. sümfoonia (1998)24 Tunnustused · Eesti NSV rahvakunstnik 1975 · Riigivapi IV klassi teenetemärk 1997 · Eesti Rahvuskultuuri Fondi elutöö tänuauhind 200825 23 Sama allikas 24 http://et.wikipedia.org/wiki/Eino_Tamberg 25 Sama allikas
Amor L'Amour, armastusjumal; Rõõmujumalad, graatsiad, Apolloni templi preestrid, rahvas, Aastaajad, Zephyrid (läänetuuled), Tunnijumalad, Kunstid Orkestrikoosseis: 12 viiulit, 4 vioolat 4 tsellot, 2 kontrabassi, 2 flööti ja piccolo-flööt, 2 oboed, 2 klarnetit, 2 fagotti, 2 metsasarve, timpanid, 2 klavessiini Tegevustik: Esimene vaatus."Boreaadides" pole proloogi. Itaalia stiilis avamäng on otseselt seotud tegevustikuga - sarvesignaalid ja fanfaarid vihjavad jahipidamisele. Kuninganna Alphise on jahil koos oma õukonnaga. Jaht lõpeb avamängu viimase akordiga. Alphise jääb kahekesi Semirega ning nendib, kui tüdinenud ta on. Kuninganna auks ja meelelahutuseks korraldatakse pidu ja nõutakse, et ta valiks endale abikaasa. Liiatigi on olemas kaks pretendenti, Calisis ja Borileas. Ent Alphise on armunud hoopiski ühte tundmatusse noormehesse nimega Abaris. --- Kosilased käivad Alphisele peale, et too lõpuks ometi otsuse langetaks
annaabi.ee 
