Korrespondentsiteooria on tõenäoliselt kõige vanem ja tunnustatum ning kõige lähedasem tavaarusaamale, võrreldes teiste teooriatega. Selle teooria järgi seisneb tõde väite (otsustuse) vastavuses (korrespondentsis) faktidele (tegelikkusele). Sellise vastavuse kindlaks tegemist nimetatakse verifitseerimiseks (ld. verus ´tõeline´, ´õige´, ld. fatsere ´tegema´). Väite ümberlükkamist aga, s.o. selle kindlaks tegemist, et väide ei ole vastavuses tegelikkusega nimetatakse falsifitseerimiseks (ld falsus ´väär´, ld fatsere ´tegema´). Vanakreeka filosoof Aristoteles (384-322 eKr) väljendas sellist arusaama tõest järgmiselt: "Ütelda, et olemasolevat ei ole või et mitteolemasolev on olemas, on väär. Seevastu saab 3 ütelda, et olemasolev on olemas ja mitteolemasolevat ei ole, on tõsi." (Aristoteles 1975: 141)
empiiriline falsifitseerimine (ümberlükkamine) on põhimõtteliselt võimalik. Mingi teooria sisu on kahekordselt määratletav: Loogiline sisu on kõigi lausete hulk, mis on antud teooriast tuletatavad; Selle informatiivne sisu on nende lausete hulk, mis ei ole selle teooriaga ühendatavad. Seega on iga teooria sedavõrd rikkam, mida enam ta pakub võimalusi kriitikaks ja falsifitseerimiseks. Tunnetus saavutatakse Popperi jaoks skeemis P1 ET VK P2 Probleemi (P1) püütakse seletada esialgse teooriaga (ET). See allutatakse omakorda diskussioonile või vigade kõrvaldamisele (VK), millest tuleneb järgnev probleem (P2). 15. Eksistentsialism M. Heidegger Eksistentsialism on olnud paljudele meie ajastu filosoofiaks. Suundumus üksikinimesele ja tolle konkreetsele situatsioonile
ja fülogeneetiliste puude võrdlemisel. Katsed ühendada ühte andmemaatriksisse mõlemat tüüpi tunnused on seotud ületamatute metoodiliste raskustega ja pole ennast õigustanud, samuti mitte nende alusel konsensuspuu koostamine. See nõuaks ühtede või teiste tunnuste kaalumist, millele aga objektiivset alust pole. Ilmselt on kõige perspek- tiivikam kasutada eri andmestiku alusel saadud fülogeneesipuid nende kui evolutsioonihüpoteeside vastastikuseks kinnitamiseks / falsifitseerimiseks. Senised kogemused on näidanud, et paljudel juhtudel on molekulaarse ja "mittemolekulaarse" analüüsi tulemused omavahel üldjoontes kooskõlas - kuid mitte alati. - Molekulaarseid tunnuseid kasutav süstemaatika areneb täna- päeval äärmiselt kiiresti ja on muutumas lähiaastail põhimiseks. 8.23. Kladistiline analüüs võib sageli anda mitu või palju võrdlühikesi puid, kusjuures neid uurides ei leia me põhjendust neist ühegi kõrvalejät- miseks
olemuse küsimustele. Popper käsitleb põhjalikult induktsiooni (üldiselt üksikule) tunnetuslikke võimalusi. Ta eitab võimalust, et paljudest juhtumitest on võimalik mingit seadust tuletada. Käsitleb ka teaduse ja metafüüsika suhet. Jõuab järelduseni, et loodusteaduslikke väiteid on võimalik empiiriliselt falsifitseerida e ümber lükata, ent metafüüsilisi mitte. Sellest tulenevalt ütleb Popper, et mida rohkem on võimalusi teooria kriitikaks ja falsifitseerimiseks, seda rikkam ta on. Ta loob ka skeemi, kuidas saavutatakse tunnetus. P1(probleem)-ET(esialgne teooria)-VK(vigade kõrvaldamine)- P2. Probleemi proovitakse seletada esialgse teooriaga, mis aga allutatakse diskussioonile e vigade kõrvaldamisele, misjärel tuleb esile uus probleem. Kõik teooriad on seega ainult oletuslikud, ent selle protsessi käigus võivad sündida täiesti uued teooriad. Me mõistamegi oma kogemusi lähtuvalt teooriatest, seletustest
-) 1936 a. kui Moritz Schlick ühe natsiõpilase käe läbi mõrvati võttis K.Popper, kelle soontes voolas juudi verd, vastu kutse minna õppejõuks Canterbury Ülikooli Uus- Meremaal. * Popper uskus, et need teadused, mida on võimalik ümber lükata ja mida on võimalik kritiseerida on head teadused, kuid need asjad, mille puhul öeldakse, et see on absoluutne, on halvad. -) Seega on iga teooria sedavõrd rikkam, mida enam ta pakub võimalusi kriitikaks ja falsifitseerimiseks. * Tunnetus saavutatakse Popperi jaoks skeemis P1 ET VK P2. -) Probleemi (P1) püütakse seletada esialgse teooriaga (ET). See allutatakse omakorda diskussioonile või vigade kõrvaldamisele (VK), millest tuleneb järgnev probleem (P2). -) Igasugune teadus on seega oletuslik, kõik teooriad on hüpoteesid. Igasugusele tunnetusele eelneb oletus, igasugune kogemus on "teooriasse kastetud". -) Kunagi ei saavutata tõelist teooriat. Küll aga omandavad üha uued teooriad "tõele üha
annaabi.ee 
