poeedi Elukäik II Frederico Garcia Lorca oli homoseksuaalne ja tema tuntumaid armastusi ja kiindumusi elus oli Phillip Cummings. Lorcal oli traagiline lõpp. Ta keeldus põgenemast Hispaaniast kui algas kodusõda sel põhjusel, et " ta oli kõikide vend, kuna oli luuletaja". Teadmata põhjusel ta ikkagi vangistati 1936 aastal ja viidi kuristikku. Selle põhjas sunniti teda hauda kaevama ja seal ta ka tapeti elajalikult fasistlike falangistide poolt. Looming I Lorca luuletused kiirgavad armastust, viha, austuse ja julmuse inimlikku kirge andaluuslasele omases tulisuses. Öeldakse, et Lorca ennustas iseenda surma oma luuletustes. Luulekogud: "Impresiones y paisajes" ("Muljeid ja maastikke", 1918); "Libro de poemas" ("Luuletuste raamat", 1921); "Romancero gitano" ("Mustlasromansid", 1928) Malagueña Siis vali sa mingi luuletus ja pane eesti keelne tõlge siia, ma ei tea mitu luuletust peame
kaldus teises suunas.14 aastaselt läks ta militaarsesse akadeemiasse Toledos.Järgmised kolm aastat tegeles ta ratsutamise,vehklemise,relvakäsitlemise ja sõjateooriate omandamisega.17 aastaselt sai ta juba teiseks leitnandiks. Franco suguvõsas on ka Portugali kuningaid mis tegid tema perekonnast tõsiseltvõetava grupi.1926.aastal sai temast Hispaania üks kõige noorematest kindralitest. 1936-1939 juhtis ta Hispaania kodusõjas falangistide, katoliiklaste ja monarhistide koalitsiooni vabariiklaste vastu.Hispaania kodusõda oli 1936 aasta juulist 1939.aprillini toimuv konflikt Teises Hispaania Vabariigis parempoolsete natsionalistide ja vasakpoolsete rühmituste vahel. Valitsusvastaste judude etteotsa astus kindral Franco, pärast seda kui vandenõulaste eelmine juht José Sanjurjo oli just lennuõnnetuses hukkunud.Vabariiklased olid tsentristidest kuni kommunistidest ja anarhistideni
Astuurias ja Kataloonias ning veebruaris tuli võimule uus rahvarinde valitsus. Manuel Azaña uude valitsusse kuulus sotsialistliku töölispartei ja kommunistliku partei liikmeid. Ühiselt püüti vastu seista katoliku kiriku mõjule Hispaania riigiasjade ajamisel. Armee ja fasistid toetasid aga kirikut. FASISM SOTSIALISMI VASTU 17. juulil 1936. aastal alustasid kindralid Hispaania Marokos ülestõusu. Kindral Francisco Franco juhtimisel ja natsionalistide ehk falangistide partei toetusel tungisid mässulised Hispaaniasse. Francot abistasid ka Itaalia ja Saksamaa fasistlikud valitsused. Nii sai alguse ränk kodusõda. 1936. aasta lõpuks oli suurem osa Lääne- ja Lõuna-Hispaaniast natsionalistide kontrolli all. IDEOLOOGIATE VÕITLUS Vabariiklased, keda toetas Nõukogude Liit, hoidsid enda käes põhjas ja läänes paiknevaid alasid, kus oli rohkem linnu, nende hulgas ka Barcelona, Bilbao, Madrid ja Valencia. Natsionalistid hõivasid Bilbao 1937. aastal
Aprillis läks Orwell Barcelonasse ja tahtis Madriidi rindele pääsemiseks astuda internatsionaalsesse brigaadi, aga stalinistide arveteõiendamised anarhistide, anarhosündikalistide, vasakpoolsete kommunistide jt. vasakparteidega 3.7. mail 1937 Barcelonas süvendasid tema senist tõrksust stalinismi vastu ning edaspidi sai temast riigikommunismi leppimatu vaenlane. 10. mail 1937 läks George Orwell alamleitnandina P. O. U. M.-i väesalka tagasi. 20. mail lasi falangistide snaiper tal kõrist kuuli läbi. 14. juunini 1937 oli Orwell ravil ja sellal, kui ta rindele oma vabastamisdokumentide järele läks, kuulutas stalinistide mõju alla sattunud Hispaania valitsus P. O. U. M.-i illegaalseks. Orwell varjas end Barcelonas politsei eest ja 23. juunil 1937 õnnestus tal koos abikaasa Eileen O'Shaughnessyga üle piiri Prantsusmaale põgeneda ("Kummardus Katalooniale", 1938). Teise maailmasõja ajal teenis ta Kodukaitses ja töötas BBC-s
konservatiivsele jõule. NB! Konservatiivse partei sidusus kirikuga väiksem kui nt Itaalias. Uutele hingustele vastu falangi vanad olijad, vt Molina 81.a riigipöördekatse kuninga ja uue generatsiooni vastutöö, tulemuseks viimaste Franco kaasvõitlejate hääbumine ja kuningakoja usaldusväärsuse tõus. Järgneb sotsialistlik ajastu, saksa sotsialistliku partei mõju. Paremtiivas falangistide järeltulijad, järk-järgult tekib praegune parempoolne põhipartei (Rahvapartei). See-eest puudub korralik liberaalne partei. Parlamendis saksa mudeli eeskujul väikesed koalitsioonid, suurpartei + väike/regionaalne erakond. Suurima separatismipotentsiaaliga riik Euroopas, 17 autonoomset regiooni ja 2 linna
Ülestõusud toimusid ka Astuurias ja Kataloonias ning veebruaris tuli võimule uus rahvarinde valitsus. Manuel Azaña uude valitsusse kuulus sotsialistliku töölispartei ja kommunistliku partei liikmeid. Ühiselt püüti vastu seista katoliku kiriku mõjule Hispaania riigiasjade ajamisel. Armee ja fašistid toetasid aga kirikut. FAŠISM SOTSIALISMI VASTU 17. juulil 1936. aastal alustasid kindralid Hispaania Marokos ülestõusu. Kindral Francisco Franco juhtimisel ja natsionalistide ehk falangistide partei toetusel tungisid mässulised Hispaaniasse. Francot abistasid ka Itaalia ja Saksamaa fašistlikud valitsused. Nii sai alguse ränk kodusõda. 1936. aasta lõpuks oli suurem osa Lääne- ja Lõuna-Hispaaniast natsionalistide kontrolli all. IDEOLOOGIATE VÕITLUS Vabariiklased, keda toetas Nõukogude Liit, hoidsid enda käes põhjas ja läänes paiknevaid alasid, kus oli rohkem linnu, nende hulgas ka Barcelona, Bilbao, Madrid ja Valencia. Natsionalistid hõivasid Bilbao 1937. aastal