pärast Madridi vallutamist mässuliste poolt. Sõjas hukkus kinnitab kodusõja lõppu üle miljoni inimese. Hispaania pärast kodusõda ja diktatuur (Sisepoliitika, välispoliitika ja majandus) Uus natsionalistlik riik, mis tekkis vabariigi asemele Kodusõja lõpus, kuulutati välja juba kodusõja ajal 1937. aasta aprillis ning selle juhiks sai Franco, kelle võim toetus kolmele institutsioonile: kirikule, armeele ja Falangi parteile. Franco valitsus kujutas endast konservatiivset ja autoritaarset reziimi. Repressioonide, mille eesmärk oli vabastada Hispaania süsteemidest ja ideoloogiatest, õigustamiseks anti välja seadusi, mis polnud suunatud üksnes vabariigi toetajatele, vaid ka teatud seisuste ja piirkondade identiteedi vastu. Hispaania allakäigu alguseks loeti 18. sajandi valgustuspoliitikat ning peamisteks vaenlasteks olid kommunistid, juudid ja vabamüürlased
Franco diktatuur Uus natsionalistlik riik, mis tekkis vabariigi asemel Kodusõja lõpus, kuulutati välja juba siis, kui sõda alles kestis. 1937. Aasta aprilli lõpus koondati kõik ülestõusu pooldavad parteid ühte riiklikusse parteisse, mille nimeks sai Rahvuslik Liikumine. Francost sai uue riigi juht ning 1936. Aasta septembrist oli nii tsiviil- kui ka militaarvõim teiste kindralite toel täielikult tema kätes. Franco võim toetus kolmele institutsioonile: kirikule, armeele ja Falangi parteile. Eriti paistis silma sõja algusaastatel Falangi partei oma pompöössusega. Kuid kõige olulisem oli Franco jaoks siiski tema enda võimu kindlustamine. Ta suutis võimul püsida, muutes reziimi piires jõudude tasakaalu vastavalt sisemisele ja välisele survele, samuti kindlustas ta end lojaalsete toetajatega, lubades poliitilisele eliidile riigiaparaadi abil rikastuda. Reziimi kindlustas ka kodusõja jätkamine teiste vahenditega. Hoolimata oma
39.a vabariikliku valitsuse kukutamine, kuningas Pariisis eksiilis (vrd Itaaliaga, kus kuningas ja diktaator valitsesid koos). Falang-partei. Hinnangud Franco reziimile erinevad süüdistatud fasismis ja verisuses, samas arenemine jõukaks tööstusriigiks ja ääremaa staatusest välja jõudmine, liitlassuhe USAga. Franco surmale järgnevalt välissekkumised riigi siseasjadesse, suurema võimuvõitluse ärahoidmine. Võimule falangi noorema generatsiooni juht Adolfo Suarez, suhete taastamine kuningaga, eksiilist tagasipöördumine, 1977.a kuningaks Juan Carlos I (eksiilis oleva poeg). 1978.a parlamentaarne põhiseadus, sisaldab saksa poliitilise süsteemi elemente. Järgnevad I parlamendivalimised, Suareze demokraatlik tsentristlik liit, algusepanek uuele kesksele konservatiivsele jõule. NB! Konservatiivse partei sidusus kirikuga väiksem kui nt Itaalias.
*kasvab kommunistliku partei mõjupiirkondade *1936. a loodi Rahvarinne (kommunistid, sotsialistid, mõned vabariiklikud parteid), võidavad parlamendivalimistel >ühiskond polariseerus: *Rahvarinde-vastaseks põhijõuks sõjavägi *1936. a alustas sõjavägi mässuga, mässajate juhiks sai Francisco Francp *sügisel 1936 tunnistasid mässajad Francot oma riigijuhina, omistas diktaatorlikud volitused *1937. a sai Francost mässajate ainupartei Falangi liider >kodusõja algus: *algus polnud mässajatele lihtne: lihtrahvas surus paljudes piirkondades sõjaväelaste väljaastumised maha *mässajatele tulid appi Itaalia ja Saksamaa >Prantsusmaa kutsus Euroopa riike üles Hispaania kodusõtta end vahele mitte segama *kokkulepe keelustas relvavei Hispaaniasse *Saksamaa, Itaalia ei pidanud sellest kinni -toetasid Francot *1936. NSVL abi vastaspoolele-vabariiklastele *1938. a NSVL abi lakkas, see sai vabariiklastele saatuslikuks
lõpetades Alfonso XIII. Pidev auvalve - 2 ratsanikku valgetel hobustel Valle de Los Caidos (Langenute org). Kindral Fransisco Franco y Bahamonde (1892-20. nov1975, 1939-75 diktaator) rajas kodusõjas langenute mälestuseks võimsa monumendi Guadarrama orgu. (10km Escorialist). (1940 arhitekt Pedro Mugurza Otao ja pärast tema surma 1950 Diego Méndes). Seal asuvad Franco ja José Antonio Primo de Rivera (Hispaania fasistliku Falangi partei rajaja, riigijuht 1923-31) hauad. Monumendi tipus asub langenute auks püstitatud Püha Rist. (Diego Méndez). 800 m kõrgune kaljumägi, kaljusse raiutud kirik (ehitati 1950-1958). Püha Laurentsius elas 3. sajandil. Ta sündis Huesca linnas Hispaanias ja õppis Saragossas,kus kohtus paavst Sixtus Teisega,kes võttis Laurentsiuse Rooma kaasa ja tegi tast Kiriku ülemdiakoni(kõikide Kiriku varade hoidja). Kui Rooma prefekt Sixtuse usu pärast surma mõistis,otsustas L
Franco parteist moodustab parempoole -> tp rahvapartei ( vms) .78 konsitutsioon valmib ja on v sarnane saksa konstitutsioonile. Tugev peaminister, kes selgelt kontrollib parlamenti , kuid samas näeb see ette ka tugevalt väljatöötatud parteidesüs. Teineteise tasakaalustamine. Oluliseks ka 1981 viimane riigipöördekatse kus Antonio Molina`se riigipööre , tugevneb kuninga positsioon. Hisp ülesehit jõuliselt lööb kaasa USA , Ger, Falangi partei , kuningakoda ja sots partei Saksa sotsdem eeskujul sotspartei on olnud franco-järgse hispaania peamine võimupartei . V Saksa poliitika 19-20.sajandil Saksamaa pärast Napoleoni (1814/15-1871) Napoleoni sõdade ja nendega kaasnenud Pr pärit pol mõjutustel on Ger pol seisukohalt väga suur mõju ja paljud olulised teemad saksa riikluse seisukohast hakkavad napoleoni sõdade tulemusel välja kuj
annaabi.ee 
