joonte kaudu ajaperioodi Kirjanduslugu kui kirjanduse suhe ajalooga – ajalooliste faktorite määratlemine, mis mõjutasid kirjandusloomet ja mis selles kajastuvad, kultuuri vaatlemine ühtse tervikuna Iseloomulikud jooned: 1960-70 – lagunes arusaam kirjandusest kui erilist sorti kirjutusest o Dekonstruktsiooni, uushistoritsismi mõjul – teist tüüpi tekstide, nt ajalugu, filosoofia faktuaalsuse problematiseerimine, teadmine ei ole võimalik, on võimalik tõlgendamine o Poliitilise kriitika mõjul Kirjandus – funktsionaalne mitte ontoloogiline kategooria, funktsioon kultuuris Tagasipöördumine välise kirjandusajaloo juurde Kirjandus kui sotsiaalne praktika Eesti kirjanduse ajalood (liigitus, nimetada mõni käsitlus). Esimesed käsitlused o M.J
(kirjanduse mõjutatus eri ajastutest, sündmuste kajastatus teostes). Kirjandust saab uurida kui ajalugu. Kirjandusloo arengu iseloomulikud jooned 20. sajandi II poolel (formalism, funktsionialism, kirjandusloo olevikukesksus, võimalikke vaatepunkte kirjandusloole tänapäeval). 20. saj teisel poolel lagunes arusaam kirjandusest kui erilist sorti kirjutusest. Dekonstruktsioon ja uushistoritsism: ajaloo- ja filosoofiatekstide faktuaalsuse problematiseerimine näitas, et teadmine on võimatu ning võimalik on vaid tõlgendamine. Poliitiline kriitika: kirjanduse funktsionaalne olemus, kirjanduses kajastatud materialistlikud (majandussuhted, sotsiaalsed kihid jms) aspektid, kirjandus kui kultuuriloome, kirjandusajaloo olevikukesksus (uurija on olevikuga paratamatult piiratud; loomishetke eesmärgid ja väärtushinnangud; ajaloo loolisus; kirjandusloo kallutatus ja erapoolikus). Nüüdisajal: kirjandusajalugu
iroonia) > Lääne kultuuri ajaloo mudel kui allapoole kulgev korduste spiraal. Kirjandusloo struktuur lähtub mustritest ja kategooriatest, mille järgi liigituvad kirjandusteosed, kirjanduse essentsialiseerimine, kirjandus ei ole üks ühiskonnas käibel olevaist sotsiaalsetest praktikatest 1960-1970-ndad, lagunes arusaam kirjandusest kui erilist sorti kirjutusest a) dekonstruktsiooni, uushistoritsismi mõjul > teist tüüpi tekstide, nt. ajalugu, filosoofia faktuaalsuse problematiseerimine, paradigmaatiline muutus > teadmine ei ole võimalik, on võimalik ainult tõlgendamine b) poliitilise kriitika mõjul Kirjandus - funktsionaalne, mitte ontoloogiline (olemusõpetuslik) kategooria, teda ei erista mitte tema eriline olemus, vaid funktsioon kultuuris. Tagasipöördumine välise kirjandusajaloo juurde, rõhuga kultuuri materialistlikes aspektides (majandussuhted, võimuhierarhiad, soo, rassi ja klassi mõju)
iroonia) > Lääne kultuuri ajaloo mudel kui allapoole kulgev korduste spiraal. Kirjandusloo struktuur lähtub mustritest ja kategooriatest, mille järgi liigituvad kirjandusteosed, kirjanduse essentsialiseerimine, kirjandus ei ole üks ühiskonnas käibel olevaist sotsiaalsetest praktikatest 1960-1970-ndad, lagunes arusaam kirjandusest kui erilist sorti kirjutusest a) dekonstruktsiooni, uushistoritsismi mõjul > teist tüüpi tekstide, nt. ajalugu, filosoofia faktuaalsuse problematiseerimine, paradigmaatiline muutus > teadmine ei ole võimalik, on võimalik ainult tõlgendamine b) poliitilise kriitika mõjul Kirjandus - funktsionaalne, mitte ontoloogiline (olemusõpetuslik) kategooria, teda ei erista mitte tema eriline olemus, vaid funktsioon kultuuris. Tagasipöördumine välise kirjandusajaloo juurde, rõhuga kultuuri materialistlikes aspektides (majandussuhted, võimuhierarhiad, soo, rassi ja klassi mõju)
allapoole kulgev korduste spiraal. Kirjandusloo struktuur lähtub mustritest ja kategooriatest, mille järgi liigituvad kirjandusteosed, kirjanduse essentsialiseerimine, kirjandus EI OLE üks ühiskonnas käibel olevaist praktikatest. 1960-1970-ndad, lagunes arusaam kirjandusest kui erilist sorti kirjutustest. a) Dekonstruktsiooni, uushistoritsismi (ka ,,uus" kirjanduslugu fookuses väikesed detailid) mõjul teist tüüpi tekstide, nt ajalugu, filosoofia faktuaalsuse proplematiseeimine, paradigmaatiline muutus teadmine ei ole võimalik, on võimalik ainult tõlgendamine. Seega tähendas faktualiseerimine ühtlasi, et kõik on tõlgendamise küsimus. b) Poliitilise kriitika mõjul. Kirjandus on funktsionaalne, mite ontolooigline kategooria, teda ei erista mitte tema eriline olemus, vaid funktsioon kultuuris. On olnud oluline ajupesu viis
annaabi.ee 
