1. kogu aega ja olemist haarav mõtiskelu, inimteadmiste templi nurgakivi. 2. Keelelisi arusaamatusi ära kasutav pseudoteadus Küsimused jagunevad: a) Empiirilised vastused sõltuvad vaatlusandmetest b) Küsimused ,millele pole võimalik vastata ei vaatluse ega arvutluse abil nendega tegeleb filosoofia c) Formaalsed vastudes sõltuvad arvutlustest ega ole kammitsetud faktiteadmistest 1. Kant tõmbas rajajoone faktide(kogemused, asjad, inimesed, sündmused, omadused, suhted) ja kategooriate(mille kaudu me tunnetame ja kujutleme ja mõtleme) vahel. Õpetas, et kategooriad, mille vahendusel me välismaailma näeme, on kõigi teadvuslike olendite puhul samad see muudab maailma üheks ja võimaldab suhtlemist. 2. Kreeka filosoofid (Aristoteles) kõigil asjadel on loodusest sisseehitatud eesmärk 3
unikaalsed ega pruugi korrektselt kajastada õpetaja edastatut.Nd võivad küll teadvustada põhisõnumit kuid tõlgendus erineb pmst alati. Iga õpilase tõlgendusviis oleneb tema eelnevatest kogemustest/arusaamadest. Ühte mudeilt konstruktivistliku käitluse juures olemas pole, kuid selles kajastub 4 isel.joont: *in teadmiste struktuuri käsitamine võrkudena(toetutakse pikaajalise mälu talitusele,teadmised üles ehitatud teadmisvõrkudena mis koonduvad võtmeideede ümber.Võrgud koosnevad faktiteadmistest,mõistetest,üldistustest millega seostuvad hoiakud,väärtushinnangud, teadmised.Eelteadmised pole esmakohal, ül.võib hakata lahendama kohe tervikrakendusena. *teadmiste sots.dimensiooni rõhutamine(õppimine kui individuaalne protsess-uurimine, avastamine, õppimist mõjutab suhtlemine nii isekeskis kui õpetajaga.!!!Õppimine on edukam kui see leiab aset sots.situatsioonides,kus teema üle arutavad 2 või enam isikut.Õpilase isiklikule tajule
vähenemine. Eksami sooritajate järsu languse 2013. a põhjustas kindlasti see, et alates 2014. a ei ole geograafia riigieksam enam üks gümnaasiumi lõpetamise võimalikest tingimustest. Aastate lõikes on olnud väga vähe neid õpilasi, kes suudavad saada 90-st punktist kõrgema tulemuse. Sageli jääb õpilastel puudu oskusest oma teadmisi rakendada ja vastuseid selgelt sõnastada, mitte niivõrd faktiteadmistest. Väga kõrged tulemused eeldavad õpilase tubli töö SA Innove kõrval ka tema professionaalset õpetamist/juhendamist. Eesti gümnaasiumides geograafiat õpetavatest õpetajatest omab geograafi kvalifikatsiooni vähem kui 40%. See võib olla oluline takistus kõige kõrgemate tulemusteni jõudmiseks. Suur on erinevus eesti ja vene õppekeelega koolide eksamitulemuste vahel. Kuni 2007. aastani oli
õpetust tuleb vähendada ja kasvatuse osa suureneda. - abstraktne ja teoreetiline on kaks eri asja. Teoorias on oluline keskendumine üldisele ja üldkehtivale. Abstraktne tähendab vaid mittemeelelist, puhtalt mõttelist, mõistelist. Tänapäeva kooliõpetus ei ole mitte liiga teoreetiline, vaid võib olla hoopis liiga abstraktne. Hariduse ülesanne on juhtida õpilane teoreetilise mõtlemiseni. Eriti tähtis on see muutuvas ühiskonnas, mis on üle ujutatud informatsioonist ja faktiteadmistest. Õppekava koostamisel võiks sinna lülitavate teadmiste kohta otsust langetades lähtuda nende - üldisusest - üldkehtivusest - praktilisest tähtsusest ehk rakendatavusest. Kasvatusteaduse olemus Kasvatusteadus ja selle mitmetahulisus Arvukad probleemid. Kasvatusteadus tegeleb väga mitmekesiste probleemidega ja nähtusega. Sellised nähtused nagu õpetamine, õppimine ja areng on väga tähtsad ning oluline on uurida nendevahelisi seoseid. Näiteid probleemidest
# Veendumus: intelligentsus areneb kogu lapsepõlve vältel # Aastal 1904 palus Prantsusmaa valitsus Binet'l välja töötada standardiseeritud test, mis kahandaks subjektiivsust õpetajate hinnangutes ning võimaldaks teaduslikul meetodileristada arenguhäirest tingitud õpiraskustega lapsi tavakoolist. # Selleks tuleks hinna lapse võimet mõelda, arutleda ja aru saada, eristades seda konkreetsest kooliharidusest ning faktiteadmistest. # 1905.a. avaldasid Binet ja Simon esimese rakendusliku vaimsete võimete skaala, mis koosnes ülesannetest, mis hindasid laste abstraktset mõtlemist, mitte enam sensomotoorset sooritust. See osutus kooliedukuse heaks ennustajaks. # Kokku 30 ülesannet, mis reastatud raskusastmete järgi, testi I versioon standardiseeriti 50 lapsel (3-12a). Binet'-Simon test # Binet-Simon' testi abil osutus võimalikuks tulemusi võrrelda ning otsustada, kas õpilane suudab lahendada ülesandeid,
annaabi.ee 
