Eesti eesmärk on aastaks 2020. vähendada põhihariduse või madalama haridustasemega õpinguid mittejätkavate noorte osakaalu 9,5%-ni ja suurendada kolmanda taseme haridusega 30-34-aastaste inimeste osakaalu 40%-ni. Eesmärgi saavutamiseks on vajalik käimasolevate väljalangust vähendavate poliitikamuudatuste täielik rakendumine, lisaks tuleks arendada õppenõustamist ja karjääriteenuseid. Oluline on ka noorsootöö ja mitteformaalne haridus. Üldhariduses on vajalik lisaks faktiteadmistele järjest enam arendada loovust, ettevõtlikkust ning kujundada teisi õpilaste sotsiaalseid võtmepädevusi. Mõlemad eesmärgid on minu arvates saavutatavad, sest Eestis on pikemas perpektiivis hariduspoliitika peamiseks suunaks kõrghariduse kvaliteedi ja rahvusvahelise konkurentsivõime tõstmine ja riigi poolt rahastavate kõrghariduse õppekohtade arvu suurendamine, lisaks on Eestis kolmanda taseme haridusega inimeste osakaal viimase 10 aastaga oluliselt suurenenud
toetav ja elluviiv roll teatava vabadusastmega. Põhikoolis käivad kõik vastavas vanuses lapsed, väljalangevust peaaegu ei ole. Pärast põhikooli lõpetamist siirdub suurem osa kutsekoolidesse. Klassikalisse, akadeemilise suunitlusega gümnaasiumi, mis on diferentseeritud vähestesse harudesse, läheb ligikaudu kolmandik põhikooli lõpetanutest. Õppimine - õpetamine on pigem ´´traditsiooniline´´-säilinud on faktiteadmistele, mälule ja reprodutseerimisele toetuv õppeprotsess, valdav on traditsiooniline kool klass - tund süsteem ja passiivsed õpikeskkonnad. Kõrghariduses domineerib traditsiooniline saksa tüüpi ülikool. Ülikoolidesse siirdub mitte rohkem kui 45% gümnaasiumilõpetajatest. Mitteformaalharidus ja mittetraditsioonilised õppevormid ei ole arvestavaks ´´partneriks´´ formaalharidusele; märkimisväärset ideede ja informatsioonivahetust ning vastastikust
Festival Tønderis ja Kopenhagen Jazz Festival. (Mis on Taani kultuur? 2015) 1.2. Taani haridussüsteemi tutvustus võrdluses Eesti haridussüsteemiga Sarnaselt Eesti haridussüsteemiga, on ka Taanis kohustuslik 9-klassiline põhiharidus. Taani kuningriigis minnakse kooli kuue aastaselt, Eestis enamjaolt siiski seitsme aastaselt. Taani haridussüsteem paneb rohkem rõhku grupitööle, eneseväljendamis- ning esinemisoskusele, see-eest vähem pööratakse tähelepanu õpilaste faktiteadmistele ja teadmiste mõõtmisele. Erinevalt Eestist, kus domineerib peamiselt faktipõhine õpe ning pannakse rõhku teadmiste kontrollimisele (Vikipeedia, 2015). 7 Taani metoodika on sattunud aga suure kriitika alla seoses õpilaste kehvade tulemustega PISA uuringutel (ülemaailmne uurimus, mille käigus hinnatakse 15-aastaste õpilaste õpitulemuslikkust, toimub üle kolme aasta). (PISA test murendas uhkust Taani kooli üle, 2015)
Kõikide ülesannete juures on ära toodud ka eeldatavad vastused. Ülesannete juurde on lisatud ka sagedasemad eksimused, juhul kui tööde hindamisel need ilmnesid. Eksamitöö ülesannete statistika põhjal saame teha järgmise kokkuvõtte: Raskeks (sooritus alla 40%) osutunud küsimused eeldasid protsesside, nähtuste mõistmist, ette antud info kasutamist, oskust olulist ebaolulisest eristada, üldistusi teha, võrrelda, kasutada suuremõõtkavalist kaarti. Faktiteadmistele toetuvate küsimustega saadi paremini hakkama. Geograafia riigieksami 2013 tulemused osaülesannete kaupa 1. Küsimustele vastamisel kasutage tabeli ja jooniste infot. Rahvastikunäitajad 2011. aastal Mali Saudi- Belgia Araabia Vanuserühm 0–14 a 47% 29% 16% Vanuserühm 15–65 a 50% 68% 66% Vanuserühm üle 65 a 3% 3% 18%
t loomupärastes võimu-, valitsemis- ja allumissuhetes. Ebaõiglane, mittevooruslik on seega riik, mille kodanikud tegelevad sellega, mille jaoks neil puuduvad eeldused ja ettevalmistus; eriti halb on olukord siis, kui viimased sekkuvad riigi valitsemisse. Platoni kirjeldatud valitsemisviisi võiks nimetada sophokraatiaks, ekspertokraatiaks, tarkade valitsuseks. See on laialt levinud tõlgenduse järgi esimene tehnokraatia, s.t faktiteadmistele, vahendikompetentsile põhineva võimu- ja valitsemise kontseptsioon, läänemaailmas. Ometi on siin peidus tänapäevani sügav filosoofiline problemaatika: faktiteadmine ja väärtus, valdamis- ja orietatsioonilise teadmise suhestamine, vahendikompetents ja eesmärgikompetents, ekspert ja poliitik; poliitikafilosoofias on nende dialektiliste polaarsuste analüüs ja seostamine olemuslik. Ons niimoodi üldse võimalik, et ekspertvalitsejal on soovi,