valikud ehk taastab algseisu. Pildi tööriistareal saab värve seada valikust, mis avaneb vastaval Color nupul klõpsates. Heleduse ja kontrasti muutmiseks on pildi tööriistaribal vastavalt nupud More contrast, Less contrast, More brightness ja Less brightness. Värvid ja jooned Sageli on pilt selline, et tema eraldamiseks tekstist on mõistlik ta raamjoonega ümbritseda. Mõnede vektorgraafikat sisaldavate piltide puhul (näiteks wmf failivormingus) saab pildile ka taustavärvi lisada. Pildi vormindamise dialoogiaknas on raamjoonte ja värvide lisamiseks/muutmiseks Colors and lines vaheleht. Toiminguid siinjuures pikemalt ei selgitaks, sest need sarnanevad kõigi teiste joonte ning varjutuste lisamisega. Pildi tööriistaribal on joonte lisamiseks spetsiaalne Line style nupp, mille klõpsamisel avanevast joonetüüpide valik. Läbipaistva värvi seadmine
3 1. OpenOffice.org Impress OpenOffice.org Impress on üks osa OpenOffice.org komplektist. Selle arendajaks on Sun Microsystems ja see presentatsiooniprogramm on sarnane Microsoft PowerPoint'iga. Lisaks sellele, et võimalik on luua PDF faili esitlusi, on ka võimalik eksportida estilusi SWF faili, mis võimaldab neid mängida igas arvutis, millel on Flash Player installitud. See võimaldab vaadata, redigeerida ja salvestada faile mitmes failivormingus, sealhulgas ppt vormingus, mida kasutatakse ka Microsoft PowerPointis. Programmi puuduseks on valmistehtud esitluse kujundused, kuigi kolmanda osapoole mallid on kergesti kättesaadavad Internetis. Eeliseks on see, et Impress on PowerPointist üle ja seda levitatakse vastavalt lähtekoodiga litsentsi alusel ning seda on võimalik tasuta Internetist allalaadida. OpenOffice.org Impress kasutajad saavad installida Open Clip Art Library, mis lisab suure galerii
aega, kuna esialgu ei toetanud PDF hüperlinke, mis muutis selle kasutuks internetis, samuti olid failid esialgu mahult suured ja nendega töötamine aeglastes arvutites seetõttu raskendatud. PDF failide vaatamiseks mõeldud tarkvaragi oli algselt tasuline, mis samuti ei soodustanud PDF vormingu levimist. PDF dokumendiformaat on avatud standard elektrooniliste dokumentide platvormist (riistvara/tarkvara) ja tarkvara versioonist sõltumatuks levitamiseks. Kuna PDF failivormingus dokumendid ei sõltu kasutatavast riist- ega tarkvarast, siis säilib nende esialgne väljanägemine, kirjapilt, vorming, graafika ja värvid alati ühesugusena kõigis arvutites nii kuvaril, kui ka printides. PDF failide vaatamiseks ja printimiseks on Adobe Systems loonud tasuta tarkvara Acrobat Reader, mida saab internetist vabalt alla laadida. 9 RTF RTF (Rich Text Format) on levinumaid standardeid teksti ja graafiliste andmete esitamiseks
Funktsioonide, tegevuste ja sarjade pealkirjad peavad olema lühidad, kasutajale sel- gesti mõistetavad ning põhinema õigusaktides kasutataval ning erialaterminoloogial. Pealkirjad peavad kajastama iga liigitusüksuse ainukordsust. 7.2.8 Eritüübilise teabe esitamine dokumentide loetelus Asutuse jaoks väärtuslik ja säilitamist vajav teave sisaldub traditsiooniliste paberdoku mentide (NÄITEKS A4 suurusega käskkirjad) või digitaaldokumentide (NÄITEKS PDF-failivormingus kvartaliaruanded) kõrval ka muus vormis – audiovisuaalsena või korrastatud andmete koguna infosüsteemides. Teabe eritüübilisus on sageli põhju- seks, miks asutuse foto-, video- või helidokumente ning andmekogusid ei käsitleta dokumendisüsteemi osana. Asutuse dokumendihalduse personal peab hea seisma, et eritüübiline teave oleks võrdväärselt nn tüüpiliste dokumentidega hõlmatud dokumendisüsteemi.
Eesmärk laiendada pakutavaid sidevahendeid suureneb tavaliselt suheldes "kogukondlikus" keeles, mida sageli mõistab ainult kitsas teadlaste ringkond. Uurimis- ja hariduskeskuste digiteerimispõhimõtted ja veeb Uurimis- ja hariduskeskuse veebisaidil tehakse tavaliselt kättesaadavaks suur hulk materjale (tõmbe- või tõukereziimis). See materjal võib olla rohmakalt koostatud, kuid alati esitatud mingis kindlas failivormingus. Suurt tähelepanu tuleb pöörata materjali indekseerimisele ja seeläbi selle avalikule ülesleitavusele pakutavatesse andmebaasidesse integreeritud märksõnastike, tesauruste jmt kaudu. Teadusringkondade erijooned annavad selles valdkonnas tõuke sünkroonse (jututoad) ja asünkroonse (foorumid, infolehed) suhtluse tehniliseks viimistletuseks ning võimalik, et avatud lähtekoodiga platvormide esilekerkimiseks.