erinevaid failitüüpe on palju. Faile hoitakse olenevalt operatsioonisüsteemist kas kaustades või kataloogides. Faile eristatakse nende nimede järgi ning ühes -ja samas kaustas peavad kõikidel failidel olema unikaalsed/erinevad failinimed. Mõnedes operatsioonisüsteemides kirjeldatakse faile nende formaatide järgi ja faililidele lisatakse lõppu nn suffix ehk laiend Tavaliselt koosneb see laiend 3 tähest ja ta eraldatakse failinimest punktiga (.), näiteks: Minu_foto_2007.a..jpg või Kassi-pilt.gif või Koera_pilt.bmp--kõik nad on pildid, aga nad on eriformaatides ja nad on seega erinevad failitüübid, sest nende laiendid (.jpg, .gif ja .bmp) on erinevad. Kuigi ühes ja samas kaustas ei tohi olla mitut sama nimega faili ning igal failil peab olema enda erinev nimi, siis andtud juhul näiteks võivad sama nimega failed olla ühes kaustas, kuna neil on erinev faililaiend ning nad kõik on erinevat tüüpi failid.
Lukustab arvuti. 4. Ava fail Laiendid, mis asub kaustas Materjal. Uuri tabelit. Vasta küsimustele: 1. Mida nim. failiks? Fail on sarnaste andmete kogum, mis on salvestatud tavaliselt arvuti kõvakettale eraldiseisva üksusena, ning mida töödeldakse arvutis tervikuna. Näiteks, tekstifail koosneb tekstist, aga programmifail (nt exe) koosneb arvuti jaoks täidetavatest käskudest (ja ka programmile vajalikest andmetest). 2. Millest koosneb faili nimi? Failinimest ja faililaiendist 3. Kui pikk võib olla faili nimi? 255 täheühikut. 4. Milliseid erinevaid failitüüpe tead? Nimeta. Doc, exe, jpg, gif, mp3, rar, iso, com, hlp, html, zip, txt, pdf, wav, rtf jne. 5. Millest koosneb kaust? Sinna paigaldatud andmetest ja selle allüksustest. 6. Missugustes mõõtühikutes mõõdetakse failide ja kaustade suurust? GB, MB, KB, B. 7. Leia alljärgnevate laienditele selgitus ja lisa mõne programmi nimi, mis antud faili kasutab:
tase. Win95's kasutatakse ka terminit kaust (folder). Kuna kettal võib olla väga palju faile, siis rühmitatakse need kaustadesse, et oleks lihtne kettalt vajalikku faili leida. Kaustas võivad olla dokumendid, programmid, teised kaustad (alamkaustad, subdirectory) ja kiirkorraldused (shortcut), mis sisaldavad viiteid eeltoodutele. Teek (library)- infoobjektide (failide, objektmoodulite, makrode) kogu. Faili täisnimi koosneb aadressist ja failinimest. Faili aadress omakorda koosneb kettaseadme nimest ja teest e. otsingurajast (path). Absoluutne tee algab juurkataloogi märgiga (langkriips ), millele järgnevad langkriipsuga eraldatud kõikide kataloogide nimed, mis tuleb failini jõudmiseks läbida. Faili nimi koosneb pärisnimest ja laiendist. Olenevalt operatsioonisüsteemist võib faili pärisnime pikkuseks olla kas 1-8 sümbolit (DOS) või siis kuni 255 sümbolit (Win95). Win95-s võib failinimi sisaldada ka tühikuid ja täpitähti
Kui te omate makrot nimega init, täidetakse see automaatselt peale kaugesse masinasse sisselogimist. Failinimedega manipuleerivad käsud Allkirjeldatud käskude nmap, trans, case, sunique ja runique abil saab kontrollida, kuidas teisendatakse FTPga kopeerimisel failinimesid. Määrang kehtib uue määranguni. nmap - kopeeritavate failide nimede teisendus Failinimede punktidega eraldatud osad on muutujate $1, $2 jne väärtuseks. ftp> nmap $1.$2 $1.html Tulemusena saab antud juhul failinimest 'talv.htm' nimi 'talv.html'. ntrans - nimedes olevate sümbolite teisendus Toimib analoogselt programmiga tr. Failinimedes esinevad tähed asendatakse ettemääratud skeemi alusel ftp> ntrans gif GIF Tulemusena muutub nimi 'talv.gif' nimeks 'talv.GIF'. case - suurtähtede vastavateks väiketähtedeks teisendus ftp> case Tulemusena saab nimest 'TALV.JPG' nimi 'talv.jpg' runique, sunique - failinimede unikaalsuse tagamine
avalehele. Viite loomiseks on vajalik teada anda kaks asja: mille peale vajutades viide käivitub ning kuhu vajutades satutakse. Viidetega ümber käimiseks on HTMLi sisse mõeldud element nimega a. Selline lihtne ühetäheline nimi, pärit sõnast anchor (ankur). Kõige lihtsam ühendusmoodus on avada avalehe lähtekood ning sinna sobivasse kohta lihtsalt vedada Solution Exploreri alt vastav fail. Ehk siis haaran hiirega kinni failinimest vastutajad.html ning sikutan ta lehe lähtekoodis kohta, kus võiks viide olla. Tulemusena tekkis siis rida vastutajad.html Atribuudi href ( reference) juures on kirjas avatava faili nimi. Elemendi a sisu (ehk siis ja vahelt on lehel nähtav tekst. Praegu seal lihtsalt sama faili nimi, sest lohistamise peale ei mõistnud veebiredaktor sinna paremat selgitust anda. Ise aga saab sinna mõnevõrra pikemalt kirjutada
Viite loomiseks on vajalik teada anda kaks asja: mille peale vajutades viide käivitub ning kuhu vajutades satutakse. Viidetega ümber käimiseks on HTMLi sisse mõeldud element nimega a. Selline lihtne ühetäheline nimi, pärit sõnast anchor (ankur). Kõige lihtsam ühendusmoodus on avada avalehe lähtekood ning sinna sobivasse kohta lihtsalt vedada Solution Exploreri alt vastav fail. Ehk siis haaran hiirega kinni failinimest vastutajad.html ning sikutan ta lehe lähtekoodis kohta, kus võiks viide olla. Tulemusena tekkis siis rida vastutajad.html Atribuudi href ( reference) juures on kirjas avatava faili nimi. Elemendi a sisu (ehk siis ja vahelt on lehel nähtav tekst. Praegu seal lihtsalt sama faili nimi, sest lohistamise peale ei mõistnud veebiredaktor sinna paremat selgitust anda. Ise aga saab sinna mõnevõrra pikemalt kirjutada
annaabi.ee 
