kuid nakatamisvõimelised elementaarkehad ja 2) elusrakus poolduvad, metaboolselt aktiivsed retikulaatkehad. Elementaarkehakesed on väikesed (200-400 nm), rakuvälised ja spooritaolised. Neil on paks rakukest, nad on metaboolselt inertsed. Kui elementaarkehake satub inimese või looma organismi, siis kinnitub ta rakule ja ta satub peremeesrakku endotsütoosiga. Kuna fagosoomiga lüsosoome ei liitu, siis hakkavad elementaarkehad fagosoomis arenema- diferentseeruma. Nad suurenevad ja muutuvad (diameeter umbes 1 mkm) retikulaatkehakeseks. Retikulaatkeha kest on õhuke ja väga läbitav metaboliitidele. See diferentseerumine võtab aega 6-8 tundi rakku sisenemisest alates. Retikulaatkehakesed ei ole nakatamisvõimelised, kuid sünteesivad aktiivselt makromolekule ja poolduvad. Biosünteesiks kasutavad nad peremeesraku metaboliite. Selles arengufaasis on klamüüdiad kõige tundlikumad Ab-dele (antibiootikumidele).
Väike genoom Tal on elutsükkel milles vaheldub 2 vormi: · Nakatumisvõimeline ja väliskeskkonnas vastupidav vorm (elementaarkehad, mis on väikesed, paksu kestaga,paljunemisvõimetud) · Rakusisene paljunemisvõimeline vorm (retikulaatkehad) Kui elementaarkeha satub inimese või looma organismi, ta kinnitub rakule ja ta neelatakse peremeesrakku endotsütoosiga Kogu tsükkel toimub peremeesraku fagosoomis e vakuoolis e inklusioonkehas Nad ei suuda ka ise ATP sünteesida Elementaarkehad levivad väljaheidetega ja sulgede tolmuga Faktid: · Esimeseks pärilikkuse kandjaks oli RNA. · Endosümbioosi teooria tänapäeva eukarüoodid arenesid astmeliselt neelates alla prokarüoote, millest arenesid organellid · Kaasaegne bakterite fülogeneetiline süsteem on koostatud 16S rRNA geenide järjestuste alusel
autofaagia, fagotsütoos)? Makromolekulid võetakse väliskeskkonnast endotsütoosi teel varajastesse endosoomidesse. Osa neist läheb tagasi plasmamembraani, osa hilistesse endosoomidesse. Autofaagia, mille käigus lagundatakse raku enda vananenud komponente autofagosoomides ja hiljem autofagolüsosoomides. Fagotsütoos esineb rakkudes, mis on spetsialiseerunud suuremate osakeste ja mikroorganismide fagotsüteerimisele. See toimub fagosoomis, mis hiljem ühineb endosoomiga moodustades fagolüsosoomi. Kuidas satuvad lüsosoomidesse määratud ensüümid lüsosoomidesse (mannoos-6-fosfaat ja selle retseptor)? Lüsosomaalsed ensüümid kannavad unikaalset markerit - mannoos-6- fosfaat grupi näol, mis pannakse külge ainult lüsosomaalsetele ensüümidele. See toimub cis-Golgi alas, kus fosforüleeritakse lüsosomaalse ensüümi küljes olev mannoosi jääk. Trans-Golgi
Makromolekulid võetakse väliskeskkonnast endotsütoosi teel varajastesse endosoomidesse. Osa neist läheb tagasi plasmamembraani, osa hilistesse endosoomidesse. Autofaagia, mille käigus lagundatakse raku enda vananenud komponente autofagosoomides ja hiljem autofagolüsosoomides. Fagotsütoos esineb rakkudes, mis on spetsialiseerunud suuremate osakeste ja mikroorganismide fagotsüteerimisele. See toimub fagosoomis, mis hiljem ühineb endosoomiga moodustades fagolüsosoomi. Kuidas satuvad lüsosoomidesse määratud ensüümid lüsosoomidesse (mannoos-6-fosfaat ja selle retseptor)? Lüsosomaalsed ensüümid kannavad unikaalset markerit - mannoos-6-fosfaat grupi näol, mis pannakse külge ainult lüsosomaalsetele ensüümidele. See toimub cis-Golgi alas, kus fosforüleeritakse lüsosomaalse ensüümi küljes olev mannoosi jääk. Trans-Golgi membraanis on aga retseptorvalk, mis
tunnevad ära peremeesorganismi n.n. mustrit äratundvad retseptorid (ingl.k. pattern recognition receptors) (paiknevad raku plasmamembraanis või rakusiseselt). Retseptorid kutsuvad esile infeksiooni tekkekohas esile põletiku. Tolli sarnased- paikneb plasmamembraanis Bakterite fagotsüteerimine neutrofiilide poolt. Bakter fagotsüteeritakse neutrofiili poolt, fagosoom eraldab azurofiilsed jaspetsiifilisi graanuleid, fagosoom pH tõuseb,tekib antibakteriaalne keskkond ning miroob hävib. pH fagosoomis langeb, lüsosoomi happeline hüdrolaas lagundabmikroobi täielikult, neutrofiil läheb apoptoosi ja lagundatakse makrofaagide poolt. Komplemendi aktiveerumise kolm teed. Komplemendi süsteem - vereplasma valkude kogum, mille komponendid omavahelises koostoimes ründavad rakuväliseid patogeene. Komplemendi süsteem võib aktiveeruda spontaanselt kindlate patogeenide korral või patogeenile seostunud antikeha kaudu. Patogeen
Närilised on primaarne reservuaar, kassid, opossumid, pesukarud ja skungid on peamised vektorid. Soojadel kuudel. Orientia tsutsugamushi põhjustab võsatüüfust, levib lestadega. Bakterid mõmm :) 05/06 Ehrlichia (ja Anaplasma) Väike intratsellulaarne bakter, värvub Grami järgi halvasti (Giemsa, Gimenez). Replitseerub infitseeritud raku fagosoomis. Virulentsus. Intratsellulaarne kasv takistab immuunsüsteemi tööd. Võimeline takistama granulotsüütides ja monotsüütides fagosoomi ja lüsosoomi ühinemist. Alatab põletikuvastuse, mis patogeneesile kaasa aitab. Epidemioloogia. Liigist sõltuvalt on reservuaarid hiired, koerlased, vöötoravad, uruhiired. Olulised vektorid on puugid. Kõrgeima riskiga on need, kes elavad puugiga samas kohas endeemilises piirkonnas. Sagedaseim aprillist oktoobrini. Haigused.
annaabi.ee 
