Kui palju seda on? Loetle need. Tema kõige rohkem tähelepanu äratanud tööks on tema müütilised muistendid (arvult 8) ,,Emajõe sünd", ,,Keelte keetmine", ,,Loomine", Vanemuise laul", ,,Koit ja hämarik", ,,Muinaslood". 5. Mis annab Faehlmanni müüdile ,,Koit ja Hämarik" erilise puhtuse ning kunstilise mõjutuse? Vahekorda kätketud igavese armastuse motiiv annab müüdile erilise puhtuse ja kunstilise mõjutuse. 6. Millised materjalid (2) valmisid Faehlmannil ,,Kalevipoja" jaoks? Saksakeelne ,,Muinaslood", ,,Koit ja Hämarik" ja paar saksakeelset värsivormilist kadkendit valmisid ,,Kalevipoja" eeltööna. 7. Faehlmanni tähtsus. Ta kasutas rahvaluulet eesti rahvusliku kultuuri ülesehitamiseks. Kirjaniku kaugelenägev, rõhumisevastastest meelsustest kantud isiksus ning vaimne pärand mõjutasid tema elutöö jätkaja Fr. R. Kreutzwaldi tegevust, eriti ,,Kalevipoja" koostamisel. 8. Millist kohta omab Kreutzwald eesti kirjanduses?
Peterson ülistab inimmõistust ja vaimu, sõprust ning armastust (,,Inimene", ,,Sügise", ,,Sõprus"). Friedrich Robert Faehlmanni õhutusel asutati Õpetatud Eesti Selts. 1843.a 1850.a oli ta selle esimees. Oma ettekannetes ja kirjutistes oli Eesti mineviku romantiline austaja, eesti rahva vaimumaailma ja keele rikkuse imetleja. Faehlmann oli eesti eepose mõtte algatajaid. Tema eeltöid kasutas hiljem Fr.R.Kreutzwald. Aastatel 1840-1852 ilmus Faehlmannil mitu saksakeelset kunstmuistendit (,,Loomine" ja ,,Vanemuise laul"), milles eesti rahvamuistendite motiive kasutades on välja arendatud pseudomütoloogiline eesti jumalatemaailm. Eesti keele alal uuris ta astmevaheldust, sõnade muutmist ja tuletamist ning tegi mõningaid ettepanekuid vana kirjaviisi täpsustamiseks. Ta kirjutas kolm antiikset värsimõõtudes luuletust ja dialoogilise luuletuse ,,Suur on, Jumal, su
minevikust ja olevikust, keelest ja kirjandusest ning eestlaste poolt asustatud maast. Seega on eesti keele uurimine kogu ajaloo jooksul olnud seltsi üks peaülesandeid. ÕESi algusaastatel kaheldi, kas eesti keelest saab üldse omaette kultuurkeel ning püüti koguda keelematerjali vähemalt tuleviku tarbeks, et väike rahvakild ei hääbuks jäljetult. See oli aeg, kus ei olnud maarahva tuleviku kohta veel selgust ka Faehlmannil. 1840.a. Usuvahetusliikumine 1840. aastate keskpaiku astus õigeusku umbes 64 000 eesti talupoega, kes meeleheiteni jõudes naiivselt lootsid õigeusu kiriku liikmeks astudes teotööst vabaneda ja keisrilt maad saada. 1856. aastal võeti Eestimaal vastu uus agraarseadus; sellega lahutati mõisamaast lõplikult talurahvamaad, mida mõisnikul oli
Tema käsitlus toetub Kalevalale, millele ta lisas eesti etümoloogia. 21. Mille poolest sarnanevad ja erinevad K.J. Petersoni ja Fr.R. Faehlmanni eesti mütoloogia "panteonid"? Petersonil olid erineva astme jumalad: Esimese astme: taevajumalad, pikne/kõu, Maaema, laulujumal, päike, kuu, tähed, Karu (Ot) ja maajumalad (turri, hisi). Teise astme jumalad ehk nümfid, deemonid. Seejärel tulid hiiud, kangelased ja muinasjutulised kuningad ning nende järel müütilised loomad. Faehlmannil oli ainult üks peajumal Vanaisa/Taara/vana. Teised olid tema pojad/kangelased ja nende järeltulijad. Mõlemad esinevad aga müütilised olendid. Faehlmani puhul olid sellels vee, õhu, maa ja metsa vaimud. 22. Millal ja mis põhjustel tekkis taarausk? Iseloomusta taarausu põhimõtteid. Taaralaste liikumine ehk taarausk kujunes välja 1920.-1930. aastatel, siis sõnastati nende põhimõtted. Liikumise ülesandeks oli kaasa aidata eesti vaimse ja kultuurilise iseseisvuse saavutamisele
Samas ei ole nõrga müüri või palissaadiga ümbritsetud kompleksile mõtet ehitada kõrget ja võimsat väravatorni. Selliseid torne ehitati Tallinnas 15. sajandil. Sarnane on ka Toolse III etapi väravatorn. Kahel pool ust asuvad laskeavad leiduvad Toolses nii II kui III ehitusetapis, kusjuures ühel juhul (II etapp) on need suunatud sisehoovi (võimalik sarnasus Edisega). Kindlasti pole väravaava ulatunud läbi kahe korruse nagu Brotze joonisel. Usutavam on Faehlmannil olev ühekorruseline lääneseina värav. Seda kinnitavad 20. sajandi esimese poole fotod ja U.Hermanni joonis, millest ilmneb selgelt ainult ühekorruselise läbikäigu võimalus. Iseloomulik, et varing ongi toimunud just väravakäigu piirkonnas, kus värava võlv on järgi andnud. Väravatorni I korrus pidi olema volvitud. Vt Toolse, Jõhvi jt kirikute tornid, Tallinna väravatornid, Toolse jt linnuste väravakäigud.
marssis poegade kõrval ja julgustas neidki nende ülejõulises ründluses" (August Annist, 1935). Kalevipojamuistendite loomisel on Faehlmann kasutanud pärimusteateid, kohamuistendeid jms, mida oli tollal juba mõningal määral üles kirjutatud ja avaldatud. Just Faehlmann arendas rahvamuistendite metsikust hiiust Kalevipojast oma rahva ja maa hüvanguks tegutseva kangelase, andes niiviisi lugudele täiesti uue ideoloogilise suuna. Vana Kalev, kangelase isa, oli Faehlmannil jumalate järglane ja vägev valitseja üle maa ja mere. Kalevipoja jumalikule päritolule viitab ka Faehlmanni kasutatud nimekuju Kaleviid. Oma Kalevipojamuistenditega visandas Faehlmann tulevase eesti eepose põhisündmustiku: on kirjeldatud vana Kalevi surma, kalmukivide kandmist ja Ülemiste järve teket, kolme venna viskevõistlust, Kalevipoja käike Peipsi taha, võitlust sortsidega, Assamalla lahingut, kangelase mõõgasurma ja surmajärgset ülesannet
rahvalaulud – protsentuaalselt üsna väike, kuna eesti rahvaluuletraditsioonis Kalevipoega kui tegelast ei esine; kunstkirjanduse, romantismi esteetiline tasand. Esimese viite „Kalevipojale“ teeb 17.saj keskel Stahl oma jutlusraamatus. 19.saj alguses info „Beiträges“. Nüüd kõneldakse Kalevipojast kui loodushiiust, suure jõuga kangelasest. Faehlmann mainib 1830ndate algul, et Kalevipojast võiks mõelda kui rahvakangelasest, aga temast pole materjali. Faehlmannil on olnud see mõte üsna vara, loomise idee võis olla juba enne „Kalevalat”. 1839 pidas Faehlmann ÕESis ettekande “Muinaslugusid”: räägib Kalewiidist – hiid-Kalevist. On seesama lugu, kus üks mees pidi maskeeruma jne. Esitab sisuliselt valmis eepose, loo, kust tunneme ära suure osa tulevasest struktuurist. Kokkuvõtlik proosavariant, nt paika pandud seigad, nagu vana-Kalevi kuju, kolme poja kiviviskamine, mõõga- motiiv;