on kvaasistatsionaarsete protsessidega. 2. Tasapinnaline EM-laine. Tasapinnaline_laine_t+yl.pdf 3. EM-lainete polarisatsioon. -> Antennide teemad Fridolin 114 ja 117. Hinrikus lk 50 Antennid_suurkonspekt.pdf 4. TASAPINNALINE ELEKTROMAGNETILINE LAINE 1. Tasapinnaline EM-laine kadudeta keskkonnas. Lainearv, lainetakistus, faasikiirus. Tasapinnaline-laine_t+yl.pdf lk 2 2. Tasapinnaline EM-laine kadudega keskkonnas. Lainearv, lainetakistus, levimiskonstant, faasikonstant, faasikiirus, sumbuvuskonstant. Tasapinnaline-laine_t+yl.pdf lk 5 3. Komplekssed dielektriline ja magnetiline läbitavused. Kaonurga tangents. Keskkonna dielektriliste ja elektrijuhtivate omaduste määramine. IRM0110_06_maxwll.pdf 4. Pindeffekt. Pindkihi sügavus. Elektrijuhi pindtakistus. Lisa_laine reaalseskeskkonnas.pdf lk 7 4. EM-LAINED KAHE KESKKONNA PIIRIL Peegeldumine-murdumine.pdf 1. Tasapinnalise EM-laine täisnurkne langemine kahe dielektrilise keskkonna piirile.
suunas. Lokaalselt deformeeritud ruumalas olevad molekulid mõjutavad naabreid, need oma naabreid jne. Deformatsiooninähtuse levimise kiirust nimetatakse helikiiruseks vh. 1.6.1. Laine võrrand: Lainevõrrand. kus on konstandid, väljendab aega ja on ruumikoordinaat. Suurust võib vaadelda kui kaugusest sõltuvat algfaasi - või, teiste sõnadega, faasinihet, kus on faasikonstant. Samas faasis olevate keskkonnapunktide jaoks kehtib nüüd , ehk . Võtnud tuletise, saame Laine põhiparameeter on sagedus (f), keskkonna omadused määravad lainete levikiiruse (v) ning alles nende kahe parameetri kaudu saab leida lainepikkuse ().
laine käiguvahe: asendatakse valemites vaba ruumi levikonstant jk o komplekse R = 2h sin levikonstandiga (ka faasikonstant) Käiguvahest tekkiv faasierinevus peegeldunud lainetel on: = + j = jk 0 rc µr . k 0 R = 2k 0 h sin .
Käiguvahe ja faasinihe Käiguvahe on kahe laine poolt läbitud teepikkuste erinevus ühe kindla punkti suhtes, millesse mõlemad lained parajasti liiguvad, tähistatakse dS = S1 S2, kus S1 - suurema teekonna läbinud laine S2 - lühema teekonna läbinud laine dS - lainete poolt läbitud teepikkuste erinevus Faasinihe on kaugusest sõltuv algfaas kx (kahe osakese vaheline suunatud kaugusega sirglõik), kus k on faasikonstant ja x on ruumikoordinaat. 17. Valgus (füsioloogiline, füüsikaline, laineteoreetiline definitsioon). Murdumisnäitaja (suhteline ja absoluutne). Tsentreeritud optiline süsteem. Fookus, fokaaltasand, fookusekaugus. Valgustugevuse ühik kandela (etaloondefinitsioon). Valguse all mõistame silmaga nähtavat elektromagnetkiirugust. Mõistame selle all elektromagnetlaineid lainepikkuste vahemikus umbes .
Käiguvahe ja faasinihe Käiguvahe on kahe laine poolt läbitud teepikkuste erinevus ühe kindla punkti suhtes, millesse mõlemad lained parajasti liiguvad, tähistatakse dS = S1 S2, kus S1 - suurema teekonna läbinud laine S2 - lühema teekonna läbinud laine dS - lainete poolt läbitud teepikkuste erinevus Faasinihe on kaugusest sõltuv algfaas kx (kahe osakese vaheline suunatud kaugusega sirglõik), kus k on faasikonstant ja x on ruumikoordinaat. 17. Valgus (füsioloogiline, füüsikaline, laineteoreetiline definitsioon). Murdumisnäitaja (suhteline ja absoluutne). Tsentreeritud optiline süsteem. Fookus, fokaaltasand, fookusekaugus. Valgustugevuse ühik kandela (etaloondefinitsioon). Valguse all mõistame silmaga nähtavat elektromagnetkiirugust. Mõistame selle all elektromagnetlaineid lainepikkuste vahemikus umbes .
Sellisel juhul kandub võnkumine keskkonda ja tekib ruumis leviv lainetus. Laineks nimetame keskkonna osakeste võnkumist, kus võnkefaas sõltub allika kaugusest siinus (koosinus) funktsiooni järgi. LAINEVÕRRAND Lainevõrrand. Seega kirjeldab lainet valem kus on konstandid, väljendab aega ja on ruumikoordinaat. Suurust võib vaadelda kui kaugusest sõltuvat algfaasi - või, teiste sõnadega, faasinihet, kus on faasikonstant. Samas faasis olevate keskkonnapunktide jaoks kehtib nüüd Siinuslaines sõltub osakese võnkefaas lisaks ajale ka asukohast (ruumikoordinaatidest): mistahes kahe osakese faasinihe on võrdeline nende osakeste vahelise kaugusega. , ehk . Võtnud tuletise, saame 17