täieslikult amortiseerunud maanteesilla kõrvale uus raudbetoonsild. Varem oma vähese kõrguse tõttu laevasõidule takistuseks olnud Jänese raudteesild lasti samuti Teise maailmasõja ajal õhku. Emajõe veetee edendamine tänapäeval. Vahepeal varjusurmas olnud siseveelaevandus on tasapisi taas populaarsust kogunud. Kõiki meie laevateid haldab veeteede amet, kes muu hulgas jälgib seda, et Emajõe veeteelt eemaldataks ohud ja takistused ning süvendataks regulaarselt Praaga faarvaatrit, kuhu suuremad tormid aina uut liiva uhavad. Avaliku ja erasektori koostöös ning Euroopa Liidu fondide toel on viimastel aastatel Emajõe veeteel arendatud mitut sadamatsildumiskohta: väikelaevnike MTÜd arendavad oma sadamaid, Tartu kesklinnas on rajatud uus kai külalisalustele ja selle käigus süvendatud jõesängi. Väikelaevade sadamaid on ehitatud Kavastus, Mäksal ja Läänistes. Emajõe lodjaselts soovib
3. Hea merepraktika. Lahknemise korral on vaja arvestada kõigi konkreetse olukorra asjaoludega ja tingimustega: nähtavuse seisund, hüdrometeoroloogilised tingimused, navigeerimisala ja -tingimused, oma laeva manööverdusvõime ja paljud muud tegurid. 4. Kui on vaja vältida kokkupõrget või varuda aega olukorra hindamiseks, peab laev vähendama kiirust või peatuma, seisates jõuajami või andes tagasikäigu. Reegel 9. Kitsused • Piki kitsust või faarvaatrit sõitev laev peab hoiduma parema parda poole jääva kitsuse või faarvaatri välisäärele nii lähedale, kui on ohutu ja võimalik. • Alla 20 meetri pikkune laev või purjelaev ei tohi takistada niisuguse laeva läbisõitu, mis saab ohutult sõita ainult kitsuse või faarvaatri piires. • Kalapüügiga tegelev laev ei tohi takistada ühtegi teist kitsuses või faarvaatris sõitvat laeva.
kohustusest ka juhul, kui läheneb teisele laevale nii, et tekib kokkupõrkeoht, ja peab arvestama, et see tegevus vastab käesoleva osa reeglitele. 5 iii) Kui kaks laeva lähenevad teineteisele nii, et tekib kokkupõrkeoht, on laev, mille liikumist ei tohi takistada, kohustatud täielikult kinni pidama käesoleva osa reeglitest. Reegel 9. Kitsused a) Piki kitsust või faarvaatrit sõitev laev peab hoiduma parema parda poole jääva kitsuse või faarvaatri välisäärele nii lähedale, kui on ohutu ja võimalik. b) Alla 20 meetri pikkune laev või purjelaev ei tohi takistada niisuguse laeva läbisõitu, mis saab ohutult sõita ainult kitsuse või faarvaatri piires. c) Kalapüügiga tegelev laev ei tohi takistada ühtegi teist kitsuses või faarvaatris sõitvat laeva. d) Laev ei tohi ületada kitsust või faarvaatrit, kui see takistab niisuguse laeva liikumist, mis
väärtus on 1R=360o/32=11o15' Traavers ristsiht laeva pikisuunaga Põhjakurss suund, mida mööda laev omaliikumise ja hoovuse mõjul tegelikult liigub Sihttuled tuletornid või tulepaagid, mis on asetatud üksteise taha, kusjuures esimene tuli asub tagumisest madalamal. Kui tuletornid asuvad ühes sihis või nende tuled üksteise kohal, siis ollakse laevaga liitsihijoonel. Juhttuli üks tuli mitme erineva sektoriga. Valge tuli tähistab faarvaatrit, värvilised sektorid aga ohtlikke rajoone. Arvutatud asukoht märgitakse kaardil kaldkriipsuga, mille juurde veel kellaaeg ja loginäit Observeeritud asukoht märgitakse kaardil sõõri ja punktiga selle keskel, juurde veel kellaaeg ja loginäit Kursi õiendamine sõidetud tee kaardile kandmiseks tuleb kompassikurss muuta tõeliseks kursiks. Sellist kursside muutmist nim. kursside parandamiseks e. õiendamiseks. TK=MK+d TK=KK+MK=KK+d+
1R=360o/32=11o15' Traavers ristsiht laeva pikisuunaga Põhjakurss suund, mida mööda laev omaliikumise ja hoovuse mõjul tegelikult liigub Sihttuled tuletornid või tulepaagid, mis on asetatud üksteise taha, kusjuures esimene tuli asub tagumisest madalamal. Kui tuletornid asuvad ühes sihis või nende tuled üksteise kohal, siis ollakse laevaga liitsihijoonel. Juhttuli üks tuli mitme erineva sektoriga. Valge tuli tähistab faarvaatrit, värvilised sektorid aga ohtlikke rajoone. Arvutatud asukoht märgitakse kaardil kaldkriipsuga, mille juurde veel kellaaeg ja loginäit Observeeritud asukoht märgitakse kaardil sõõri ja punktiga selle keskel, juurde veel kellaaeg ja loginäit Kursi õiendamine sõidetud tee kaardile kandmiseks tuleb kompassikurss muuta tõeliseks kursiks. Sellist kursside muutmist nim. kursside parandamiseks e. õiendamiseks. TK=MK+d TK=KK+MK=KK+d+ MK=KK+
Delt W = deltaf-deltal 12. Laeva lineaarmõõtmed, põhitasandid, kiirus Laeva määrang peab sisaldama põhiandmed: lipp, registreerimis-sadam; ametlik nr: põhiandmed, lisainfo; IMO nr. Juhendis kaptenile on kohustuslikud mõisted, sümbolid ja ühikud toodud tabelitena ja joonistele, mis peaksid vastama ISO standartitele. Tähtsaimad on laevade maksimaalsed ja gabariitsed mõõtmed, mis määravad laeva võimalused sadamaid kasutada, dokkida, kanaleid läbida ja üldist navigatsiooniala e faarvaatrit valida. LOA-max ehk üldpikkus vööri kaugeima ja ahtri kaugeima punkti vahel. B-max laius TKA v TKF-max süvis kiilult. LPPlaeva pikkus loodsirgest D-laeva parda kõrgus kiilust ülemise tekini f-vabaparda kõrgus ülemise tekin(määrab klassifikatsiooniühing) TKM- süvis kiilult miidlis t-trimm KIIRUS- 1 sõlm= 1 meremiil h= 1,825 km/h. Kiirus on tähtis, sest laevadel on projekteerimise algusest mahakandmiseni
annaabi.ee 
