Jalaluud: Kannaluid on 7 lühikest luud ( randmeluudest suuremad ). Proksimaalsel reas on 2 luud : konts ja kandluu ( kõige suurem ). Distaalses reas on 5 luud : lodiluu (4), kuupluu (3) ja kolm talbluud : keskmine (5), vahepealne (6) ja külgmine (7). Pöialuid loendatakse suure varba poolt, esimene on kõige lühem ja jämedam. Teine on kõige pikem. Varvasteluud on nimepoolest ja kujupoolest sõrmeluudega sarnased. Suurel varbal on 2 faalanksit, teistel 3. 5dal varbal liitub keskne faalanks distaalsega. Kolju. Kolju koosneb aju ja näokoljust. Koljuluud on enamikus üksteisega liikumatus ühenduses kõhre või õmbluste abil. Alalõualuu on ainuke mis liigub ( erandid on veel : kuulmeluukesed ja keeleluu ) Ajukolju ümbritseb koljuõõnes paikneb peaaju. 29 luud kuulub kolju koosseisu. Kuklaluu ajukolju alumises, tagumises osas
kulgeb viltuselt pihuaponeuroosil kätt küünarvarre üle küünarvarre e suhtes ning pinguldab pihuaponeuroosi Sõrmede sirutaja Õlavarreluu Jaguneb kolmeks, Sirutab kolmandat põndapealiselt läheb faalanksit üle sirutajatehoiduri teise, teist üle (retinaclum esimese, sõrmi üle extensorum) alt käte, kätt üle läbi ja lõpeb 2.-5. küünarvarre ning Sõrme teises ja küünarvart kolmandas käevarre suhtes
hoideside faalanks kõõlused sirutavad mediaalset faalanksit Vaagnavöötme lihased Luudevahelihased EESMINE RÜHM Nimme-niudelihas Nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioon Nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioon mm. Täidavad 3 pihkmist m
Rõhk oli füüsilisel ettevalmistusel, relvade käsitlemisel, marssimisel, positsioonide hoidmisel, valu talumisel. Noormehi piinati ja nad ei tohtinud näolihastki liigutada. Spartiaate õpetati ka varastama, et ei peaks varu kaasa võtma. Verejanu kasvatamiseks tapeti Messeenia elanikke. Oskasid ka lugeda ja kirjutada, õpetati ka lakooniliselt kõnelema. Kasutati enamasti ainult tegusõna, nii sai kiiresti sõjaväes käske jagada. Spartalastel oli parim armeekorraldus. Kasutati faalanksit: sõjavägi rivistati maleruutude kujuliselt, eelkõige kaitseformatsioon. Faalanks ratsaväe vastu ei saanud. Sõjaväeline õpe oli riigi kulul. 20.-30. eluaastani oli sõjaväekohustus, ohvitseridel elu lõpuni. Klassikalise perioodi lõpul domineerisid spartalased kogu Kreekas. Sparta-Peloponnesose liitu kuulusid Lõuna-Kreeka maismaa riigid. 10
piiratud, rahvakoosolekule oli pandud asjad arutlusele siis kui nõukogu ei suutnud saada üksmeelt. Kartaago sõjavägi- tundub nii, et Kartaago kodanikud , ei olnud üldised sõjaväe kohustuslikud, hilisest 5 saj kuni 4 saj peale, püha väesalk on küll teada, mis olevat koosnendud jõukatest kartaagolastest, muus osas koosnes palgasõduritest kreeka ja rooma omadest. Kasutasid hopliidi taktikat ja faalanksit, raha nende palkamiseks oli , tegemist oli väga jõuka riigiga. Teine sõltuvate liitlaste väekoormus. Kartaago olevat olnud , suur linn, ja rikas linn. Hästi väljaehitatud sadamaga, välimine ristkujuline kaubasadam, sisemine ringikujuline sõjasadam. Kartaago mõisate ja väiksemate majade väga hea korrastatus. Suurte karjade olemasolu, põlluharimine oli hea järjel kreeka ja rooma autorite puhul. Kartaagolased olid 5 kuni 3 saj , sagedas sõjaseisukorras kreeklastega Sitsiilias
annaabi.ee 
