tegelikkusesse, eriti tegusõna kõneviiside abil. Modaliseerijad on nt partiklid (vist, võib-olla, küllap), modaalverbid (võima, saama, tohtima), grammatilised vahendid (kõneviisid). Klassikaliselt 3 modaalsust: - episteemiline (asja tõenäosus) - deontiline (väidetu on seotud käsu või keeluga) - dünaamiline (subjekt on võimeline midagi tegema) 31. Evidentsiaalsus. Evidentsiaalsus on seotud episteemilise modaalsusega tuyuca keele näitel: visuaalne: diiga apewi ‘ta mängis jalgpalli (ma nägin)’ mittevisuaalne: diiga apeti ‘ta mängis jalgpalli (kuulsin tema häält mängus) ilmne: diiga apeyi ‘ta mängis jalgpalli (see on järeldatav, nt jälgedest)’
· Interrogatiiv küsimuste jaoks eraldi kõneviis, eesti keeles markeerimata · Subjunktiiv (prantsuse ja hispaania keelele omane) · Imperatiiv, direktiiv · Optatiiv, soovi väljendav Modaalsusega eksplitsiitselt väljendatavad laused on moraliseeritud laused. Modaliseerijad on nt partiklid vist, võib-olla, küllap, modaalverbid, grammatilised vahendid. 3 modaalsust: a) episteemiline, b) deontiline, c) dünaamiline · Itkonen lisab: eksperimentaalne, loogiline, intentsionaalne Evidentsiaalsus seotud episteemilise modaalsusega. Eesti keeles on konditsionaal pigem irrealis, kuigi püütakse väljendada nagu realis. 31. Eitus Standardeitus on morfosüntaktiline konstruktsioon, mis eitab väitlause peaverbi. Loogikas on eitus operaator, muutes propositsiooni tõeväärtust. Eitus kombineerub kõneviiside ja modaalsuse, on neist erinev kategooria. Ei ole leitud keeli, kus ei kasutatakse eitust, kuigi eituse enda stilistilise markeeritus võib olla keeliti erinev
39. Mis liikidesse saab jaotada modaalsust? 1. Episteemiline modaalsus (tõenäosusmodaalsus) Partiklid: muidugi ilmselt vist vaevalt tõepoolest tõenäoliselt võib-olla kahtlemata küllap ehk teatavasti küll vahest mõistagi arvatavasti viimaks Modaalverbid: võima, pidama, näima, paistma, tundma. Evidentsiaalsus (kvotatiiv jm kaudse info vormistusviisid) eri käsitlustes kas episteemilisele modaalsusele lähedane kategooria või episteemilise modaalsuse alaliik. Järgmine peatus olevat / pidi olema Valga Muidugi ta tuleb Vaevalt ta tuleb 2. Deontiline modaalsus (lubatavusmodaalsus) (tegevussubjekti suhtes välisest allikast tulenev, skaala: lubatav kohustuslik keelatud jne.) Mine tuppa! Mina mingu tuppa, teised võivad õue jääda
Aeg - Aeg on deiktiline kategooria, mis suhestab lause poolt väljendatu kõnehetkega või mõne muu valitud hetkega. Imperfekt e lihtminevik Futuurum e tulevik Liitajad e perifastilised ajad Perfekt e täisminevik Pluskvamperfekt e enneminevik Kõneviis - informatsioon, millega kõneleja väljendab oma suhtumist või arvamust Espiseteemilisus - esitatud info tegelikkusele vastavuse aste Evidentsiaalsus - esitatud infoväidete põhjendused või allikad Eesti keeles on viis kõneviisi: Indikatiiv - neutraal Imperatiiv e käskiv kõneviis Jussiiv e möönev kõneviis Konditsionaal e tingiv kõneviis Kvotatiiv e kaudne kõneviis Isik 50. Predikaatanalüüs. Predikaatanalüüs - lähtekohaks lekseemide sõnasemantiline kirjeldus ja eesmärgiks on selgitada, kuidas moodustub lause tähendus.
Keelelise relatiivsuse idee aluseks olid Whorfi indiaani keelte (hopi keele) uuringud. Whorf väitis, et hopi keeles puuduvad otseselt ajale viitavad sõnad ja grammatilised vormid. Puudub aja kujutamine ruumilise metafoori kaudu: sündmuste vahelist distantsi mõõdetakse perioodiliste füüsikaliste liikumiste kaudu, mis toimuvad nende vahel( Rannut 2007). . Sündmused, mis toimusid kõneleja vaateväljast eemal, markeeriti subjektiivselt, sest puudus otsene tõestus (evidentsiaalsus, maailma keeltes küllaltki levinud, eesti keeles on selleks kasutusel kaudne kõneviis). Sapir-Whorfi hüpotees (1940) - keelelise relatiivsuse idee. Kultuuriliselt tähtsate objektide ja nähtuste jaoks leidub keeles tavaliselt arvukalt erinevaid sõnu. Kuid kultuuriliselt ebaoluliste nähtuste ja objektide jaoks leidub vaid üldnimetus või paar erinevat sõna: n ameeriklastel on vaid paar sõna lume tähistamiseks (snow, sleet,
annaabi.ee 
