ning märksõnade ja märkuste väljakirjutamist. Pikemate tekstide puhul olen jaganud teksti lõikudeks, et oleks parem ülevaade. 1b)Mõttekäikude lihtsustatud ümbersõnastamine, jooniste skeemide tegemine, hermeneutilise ringi koostamine. 2.OSA 1. Pole mitte ühtki asja, mis oleks niisugune, nagu seda endale meeltega kujutleme. 2. Sellest, et ma mõtlesin kahelda teiste asjade tões, järgnes väga evidentselt ja kindlalt, et ma olen. 3. Niisiis: see mina, s.o. hing, mille tõttu ma olen see, mis ma olen, on täiesti erinev kehast ja teda on isegi kergem tunnetada kui keha; sest kuigi ei oleks keha, siis hing oleks ikkagi see, mis ta on. 4. Kuna ma teadsin, et mul puudusid mõningad täiuslikkused, siis ei olnud ma ainus eksisteeriv olevus (lubatagu mul siin vabalt kasutada koolitermineid), vaid et
tõelised." (seoses nr 2) 2),,Ma mõtlen, järelikult ma olen." 3),,Jumal on täiuslik. 4),,Jumal eksisteerib" 5),,Jumalat ei tunnetata" 6) ),,Kui ma kahtlen, siis ei ole järelikult minu loomus küllalt täiuslik, sest ma nägin selgesti et tunnetada on täiuslikum kui kahelda." (seos nr 3) ARGUMENDID 1) kõik mu vaimu kunagi sattunud asjad ei olnud mu unenägude illusioonides tõelisemad. 2) Sellest, et ma mõtlesin kahelda teiste asjade tões, järgnes väga evidentselt ja kindlalt, et ma olen. 3) Ent kui maailmas oli mingisuguseid kehi või mingisuguseid mõistuslikke või muid loomusi, mis ei olnud päris täiuslikud, siis nende olemus pidi niivõrd sõltuma Jumala võimust, et nad ei oleks võinud püsida ilma temata ainustki silmapilku. 4) Kuna aga asudes uuesti vaatlema ideed, mis mul oli täiuslikust olevusest, ma leidsin, et selles idees sisaldus eksistents samal viisil vöi isegi veel evidentsemalt - nagu sisaldub
täiuslikkused, milledest ma võisin omada mingi idee, s.o., kui seda seletada ühe sönaga - see oli jumal. · Edasi mõtisklesin selle üle, et kui ma kahtlesin, siis järelikult ei olnud minu loomus küllalt täiuslik, sest ma nägin selgesti, et tunnetada on täiuslikum kui kahelda. Otsustasin otsida, kust õppisin ma mõtlema midagi täiuslikumat kui olen seda mina, ja tunnetasin evidentselt, et seda võis põhjustada ainult mingi tõepoolest täiuslikum loomus. 2. Argumendid · Kogu olemus ehk loomus sisaldub ainult mõtlemises ja mis oma oleluseks ei vaja mingit kohta ega sõltu ühestki materiaalsest asjast. · Kui meil puuduks keha, siis hing oleks ikkagi see, mis ta on. 3. Oluliste mõistete definitsioonid Pärja Bärg
5 Gregor Johannson 134303IAPB, Reede, 1/3, 12:00 Näiteks - viimased korrad, kui olen juuksed ära lõiganud, on nad sama pikaks lõpuks tagasi kasvanud. Seega ma võin kihla vedada, et iga kord, kui juuksed ära lõigata, kasvavad nad mul sama pikaks tagasi. Deduktsiooniga aga alustatakse reeglist ning seda siis rakendatakse uute olukordadega. Deduktsioonis saadakse tõelistest eeldustest tõelised järeldused. Me ei tohiks mitte midagi pidada tõelisteks, mida ei ole evidentselt tunnetatud. See aitab vältida valede järelduste tegemist, sest väldime valesid eeldusi ning kasutame otsuste tegemisel vaid seda, mis meie vaimule paistab selge ning distinktne. Näiteks – tsiteerides Isaac Newtoni lauset „What goes up must come down“ ehk „Mis läheb üles, peab tagasi alla tulema“, siis ma võin kihla vedada, et kui ma viskan palli õhku, peab see alla kukkuma. Seega: Induktsioon on loogiline protsess, milles jõutakse järeldusele, põhinedes asjadele
/ mõttest. Selgituse juures mõelge sellele, kuidas lahendatakse geomeetrias hulknurga pindala ülesannet 2. mis mõttes on tegemist deduktiivse meetodiga? Vastamisel arvestage, et peamine reegel on reegel 1 ja reeglid 2-4 moodustavad omaette terviku + võrrelge seda Descarte`i seisukohaga kainest inimarust ja selle rakendamisest (Arutlus meetodist I osa 1 lõik) 1. reegel. Mitte kunagi ei tohi pidada midagi tõeliseks senikaua, kui pole seda asja evidentselt tunnetanud. See tähendab, et tuleb enne veenduda selle asja enesestmõistetavuses ja ilmsuses. Ei tohi lasta ennast mõjutada eelarvamuses ning tegutseda tuleb kindlalt, mitte rutates. 2. reegel. Et probleeme paremini lahendada on parem need probleemid jaotada võimalikult paljudesse osadesse. 3. reegel. Tähtis on oma mõtteid juhtida ja seda kindla korra järgi. Nt võiks alustada võiks tunnetamist kõige lihtsamatest esemeist. Seejärel tuleks liikuda keerukamate asjade tunnetamiseni
Kristiina tahtis, et talle filosoofiat õpetatakse.1649. aasta oktoobris sõitiski Descartes Stockholmi, kus ta lahkesti vastuvõeti. Descartes külmetas veebruari alguses ning jäi kopsupõletiku, ta keeldus kuninganna ihuarstist ning otsustades ise end ravida. René Descartes suri 11. veebruari hommikul, 1650. aastal. 3. Descartes'i meetodid Descartes on oma meetodi kokku võtnud kuulsasse nelja lausesse: 1) Ma ei tohi midagi pidada tõeliseks, ilma et ma teda sellisena evidentselt tunnetan, s. t. pean hoiduma ruttamisest ja eelarvamustest, ja lõppresultaadina ainult seda tunnustama, mis on selge ja distinktne. 2) Kõiki küsimusi, mida ma uurin, pean ma jagama nii paljudesse osadesse kui see võimalik ja kui see nende paremaks lahendamiseks tarvilik. 3) Tõe otsimisel ma pean oma mõtlemist juhtima teatud korra järgi, alates lihtsamate ja kergemate objektide tunnetusest ja tõusma samm-sammult keerulisemate tunnetamisele.
kõigis inimesis loomulikult ühesugune. Nii ka meie arvamuste erinevus ei tule sellest, et arvamustest ühed on mõistiikumad kui teised, vaid ainult sellest, et oma mõtteid juhime erinevaid teid mööda ega vaatle samu asju. Kaine inimaru on ainus, mis meist teeb inimese ja eraldab loomadest. 17) neli meetodi reeglit ja nende lühiiseloomustus Esimeseks reegliks oli: iialgi mitte midagi pidada tõeliseks, mida ma evidentselt ei tunnetanud, et see on niisugune; s.o. kõige hoolikamalt hoiduda eelarvamusest ja oma otsustustesse mahutada ainult seda, mis mu vaimule paistaks nii selgelt ja distinktselt, et mul poleks põhjust selles kahelda. Teiseks - jaotada kõik minu poolt uurida kavatsetavad probleemid nii mitmesse ossa nagu vähegi võib ja nagu see oleks vajalik nende paremaks lahendamiseks. Kolmandaks - juhtida oma mõtteid kindla korra järgi, alates tunnetamiseks kõige
Seminaritöö-1 - ajapiirang 90 minutit Katse 1 ülevaade Finish review Alustatud pühapäev, 6. november 2011, 15:51 Lõpetatud pühapäev, 6. november 2011, 16:56 Aega kulus 1 tund 5 minutit Punktid 41/60 Hinne 68.3 out of a maximum of 100 (68%) Question1 Punktid: 1 Majandusteadus on majandussubjektide käitumise seletamise viis, mis lähtub eeldusest, et inimestel on eesmärgid ja nad otsivad õigeid teid nende saavutamiseks. Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded 1/1. Question2 Punktid: 1 Punktis, mis asub võimaliku tootmise piirist ülevalpool, kasutab ühiskond oma ressursse ebaefektiivselt. Vastus: Õige Vale Väär Selle esituse hinded 0/1. Question3 Punktid: 1 Kui kauba B nõudluskõver nihkub paremale, kuna kauba A hi...
annaabi.ee 
