EDWARDSI SÜNDROOM Evelina Dostijeva 2015 EDWARDSI SÜNDROOM 18. kromosoomi kolmekordsusest tingitud kehalised väärarengud. Lapsed surevad väga noorelt, tavaliselt vastsündinuna või imikueas. Kirjeldas ja määras - inglise geneetik John Hilton Edwards. Esinemissagedus 1: 6000 Umbes 10% elab 1 aastani LEVINUMAD VÄÄRARENGUD Südamerike Neerude väärareng Sooled võivad asetseda väljaspool keha Kaasneda võib vaimse ja kehalise arengu mahajäämus Kasvupeetuse mahajäämus FÜÜSILISED MAHAJÄÄMUSED Väike pea Peakuju iseärasused Huule- ja suulaelõhe Jäsemete väärarengud EDWARDSI SÜNDROOM Ei ole päritav haigus Spetsiifiline üks alatüüp võib-olla pärilik Ei ole seotud ema või isa vanusega Sündroomi leitakse sagedamini tüdrukutel Ebanormaalselt väike sünnikaal Vastsündinud on nõrgad, imemisrefleks on puudulik ja hääl nõrk www.annaabi.ee TÄNAN KUULAMAST! ...
Marss Evelina Oratse Üldised andmed Neljas planeet päikesest Kaugus Maast: 55400 mln km Läbimõõt: 6750 km Aasta pikkus: 687 Maa päeva Ööpäeva pikkus: 24 h 37 min Pinnatemperatuur: +25 kuni -125 kraadi Gravitatsioon: u 40% Maa omast Kaks kuud Phobos ja Deimos Atmosfäär koosneb süsihappegaasist 95,7%, lämmastikust 2,7%, argoonist 1,6%, happnikust ja veest. Kanalid Giovanni Virginio Schiaparelli(1835 1910) oli kanalite avastaja Arvati, et seal on vesi 1964 a "Mariner 4" tegi 22 pilt, kanaleid ei avastatud Nix Olympica Päikesesüsteemi kõrgeim mägi Kõrgus 21 km Mäe jalam on u 600 km Kustunud vulkaan Kraateri läbimõõt 85 x 60 x 3 km Marsi kaaslased Phobos ja Deimos Nimed said nad kreeka mütoloogiast Mõlemad on asteroidid, kuid asuvad kindlal orbiidil, mis on väga haruldane Marss ja vesi On leit...
Tervislik eluviis ILJA USSOV VLADIMIR GRUZDEV EVELINA ZAHUKHINA NKL 11.B Füüsiline tervis •K E H A L I S E L I I K U M I S E G A •T A S A K A A L U S T A T U D T O I T U M I S E G A •Õ I G E T Ö Ö J A P U H K E R E Ž I I M I G A •P O S I T I I V S E E L U H O I A K U J A M Õ T L E M I S E G A •A L K O H O L I , N I K O T I I N I J M . N A R K O O T I L I S T E A I N E T E VÄLTIMISEGA Füüsiline tervis Tajuda ja mõista Õppida juurde asju Teatvustada
Õnn, selle algus ja lõpp Õnn... Sellest nii palju tänapäeval räägitakse... inimesed raiskavad aega selle otsimiseks ja selle ootamiseks... Vaatavad kaugele ette, tihti unustades sellest, et on vaja vaadata oma jalgade ette. Õnn on olemas igal inimesel . On vaja ainult õigeaegselt lihtsalt sellest aru saada. Olla õnnelikud tahavad kõik, aga mitte kõik suudavad seda teha. Inimesed üha rohkem mõtlevad pisimistlikult. Nad ei suuda eksisteerida ainult positiivselt mõtlemisega. See negatiivsus tungib meie ellu ning õnnest me lihtsalt unustame. Triviaalsus surub meid maase ja õnn sellega, meie jalgadele ilmuvad tellised ning iga samm muutub veelgi raskemaks. Õnnelikuks saamine võib jätkata terve elu käigus. Inimene kogu aeg , terve elu jooksul paneb uued väljakutseid ning selle kaudu õnnelikuks saamine muutub veelgi keerulisemaks. Ni i, et inimene ise sattub segadusse oma mõttete-lõngade keerisesse. Iga uu...
"Seal, kus on suur armastus, sünnib alati imesid" (Willa Cather) Armastus on imeline tunne, mis on antud meile kusagilt ülevalt. See on nagu haldja võlukeppi puudutus, mille pärast selja taha kasvavad tiivad, mis annavad sulle lennuvõimet. Armastus, me nii palju sellest räägime, aga sõnad ei pruugi väljendada kõike, mis meie hinges toimub. Selline tunne nagu armastus võib väljendada ühe sõnaga ja see sõna on ime. Ime, mis on omapärane ja arusaadav ainult kahele inimesele terve maailmas. See mailm on nii suur ning samal ajal väike nagu tikutoos. Tikutoos, mis on imesi täis. Iga tikk on üks ime. Ime, mis on teistele inimestele salajane. Igaüks tahaks seda imet mõista, aga see on võimatu. Võimatu, sest ühelt poolt nii lihtsat mehhanismi nagu toosi on raske avada ilma õige inimeseta. See õige inimene ongi võti, millega võib avada tikutoosi, mis on imesi täis. Üks otsib seda võtit kaua, teine aga lei...
Narva Vanalinna Riigikool Evelina Säkk 10. klass JAAPAN referaat geograafias Narva 2010 Pindala: 377 835 km² Rahvaarv: 127 066 000 Rahvastiku tihedus: 337 in/km² Pealinn: Tokyo Ajavöönd: +9 GMT Jaapani veevarud on piisavad, kuna langeb suhteliselt palju sademeid ja suurem osa jõgedest saab oma vee liustikest. Kuna Jaapan koosneb paljudest saartest, siis on tal ka väga pikk rannajoon. Vesi mängib Jaapani maastikupildis ja jaapanlaste elus väga suurt rolli. Jaapan asub Vaiksel ookeanil sündivate troopiliste tormide taifuunide teel. Hilissuvel ja varasügisel Jaapanit tabavas taifuunid põhjustavad üleujutusi ja maalihkeid ning hävitavad viljasaake ja purustavd maju. Kõige pikem jõgi Jaapanis on Shinano (367 km), mis algab Kobushi mäelt ning ...
VENE KÖÖK Evelina Teimurova K06- b Maa ja riik Venemaa kui riik sai alguse Moskva Vürstiriigist millele järgnesid Moskva Suurvürstiriik, Moskva tsaaririik Venemaa keisririik, Venemaa Nõukogude Vabariik, Vene Nõukogude Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik ja Venemaa Föderatsioon. Venemaa on vastavalt põhiseadusele föderatiivne presidentaalne vabariik. Riigipea on president. Seadusandlik organ on kahekojaline parlament: Riigiduuma ja Föderatsiooninõukogu. Freedom House klassifitseerib Venemaa mittevabaks riigiks. Venemaa praegust riigikorda on nimetatud ka juhitavaks demokraatiaks. Venemaa Venemaa rahvaarv on 142 miljonit Rahaks on rublad. Pealinnaks Moskva Pindala 17 075 200 km² Keeleks on vene keel Rahvastiku tihedus 8,5 in/km² Venemaa haldusjaotus Venemaa jaotub halduslikult 83 föderatsiooni subjektiks (1. järgu haldusüksuseks): 21 vabariigiks 9 kraiks 2 keskalluvusega lin...
Narva Vanalinna Riigikool Evelina Säkk 10. klass JAAPAN referaat geograafias Narva 2010 Jaapani saared ulatuvad läbi parasvööndi. Seal esinevad kõik 4 aastaaega, kuid piirkonniti on kliima erinev. . Seal esinevad kõik 4 aastaaega, kuid piirkonniti on kliima erinev. Põhjapoolseimal Hokkaido saarel on talved külmad ja sajab palju lund. Temperatuur võib langeda kuni -40° ning Siberist ja Mongooliast puhuvad tuuled toovad kaasa lumetorme. Suved on Hokkaidol pehmed, õhutemperatuur on 20° C ümber. Jaapani lõunaosas asuvatel saartel, näiteks Okinawal on suved kuumad, temperatuur on enamasti üle 30° C ja ka talvel ei lange see tavaliselt alla 15° C. Tokyos on suved palavad ja niisked, talvel on ilmad üldiselt selged ja õhutemperatuur on 5° C ümber. Jaapani aastane sademetehulk on keskmiselt 1467 mm. Jaapani kliimat mõjutavad oluliselt hoovused ja lähedus Euraasia mandrile ( kuna Jaapan on saar,...
Narva Vanalinna Riigikool Referaat ,,Tervislik eluviis" Evelina Säkk 9.a klass 2009 aasta Sisukord 1. Toitumine lk.3 2. Söö hästi, siis tunned end hästi lk.3 3. Nõuanded tervislikuks toitumiseks lk.4 1 4. Ärge maiustage liiga tihti lk.4 5. Toit peab sisaldama piisavalt vitamiine makro ning mikroelemente lk.45 6. Kui tarbite alkohooli, siis ainult mõõdukalt lk.5 7
Tallinna Kunstigümnaasium 9a MARSS referaat Koostaja: Evelina Oraste Tallinn 2009 Sisukord: Sissejuhatus.................................................................................................3 1 Andmed.....................................................................................................3 2 Ajalugu.......................................................................................................4 2,1 Kust on saanu Marss endale nime?............................................
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Turismiosakond Evelina Karpova TH1 TEENINDUSKEEL KUI ORGANISATSIOONI TEENINDUSKULTUURI KANDJA Seminari eeltöö Dr Heli Tooman Pärnu 2018 SISUKORD 1.Teeninduskeele olulisus...........................................................................................................3 1.1.Hea teeninduskeele tunnused...........................................................................................3 1.2.Tüüpilised teeninduskeele vead..........
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Turismiosakond Evelina Karpova KULTUURIREISI PAKETI ANALÜÜS Analüüs Pärnu 2019 SISUKORD 1.Kultuurireis Islandile...............................................................................................................3 1.1.Reisikava..........................................................................................................................3 1.2.Üldine..................................................................................................
Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium 10D klass Portugal referaat Koostaja: Evelina Oraste Tallinn 2010 Sisukord: Sissejuhatus..............................................................................................................3 1. Üldandmed......................................................................................................3 - 4 2. Geograafiline asend ja loodus.........................................................................4 - 5 3. Kliima...............................................