organismil oleks võimalus toimida täiuslikult ja tervelt.Inimene võtab hinnanguliselt 98% valgust vastu silmadega ja 2%siseneb läbi keha.Kõige sobimatumad on,aga kollaka värvustooniga pirnid.Samuti tuleks vältida roosaka ja sinaka tooniga lampe,neis ruumides,kus pikemalt viibitakse.Kui kunagi antibiootikume ei olnud oli päikesevalgus tuntud raviallikas.Sellega raviti erinevaid infektsioone,astmat,haavandeid,mumpsi ja muid haigusi.Vähene päevavalgus nõrgestab keha loomulikku kaitsesüsteemi.Talvel nt on päiksest vähem,siis langeb inimeste immuunsüsteem,viljakus,üleüldine tervis ja kasvab ka väsimus.Tänapäeval on ka sellised asjad nagu solaarimuid,mida inimesed kasutavad,et pruuniks saada.Päevitusseansse toimub kunstliku ultraviolettkirrgusseadme abil.Lambid kiirgavad kordades tugevamalt kui loodulik päike.Päikesevalguse efekt kestab kehas u48h,seega tuleb seda varu täiendada igapäevaselt
Klaas ja valgus Ettekanne Loomulik päevavalgus Klaasi omadused Soovitused päevavalguse kasutamisele Kaitse päikese vastu "Päike on kõige elava olulisimaks valgusallikaks. Just nõnda tuleks päikest ka iga ehitise kujundamisel arvesse võtta." F.L.Wright "[...] on naeruväärne arvata, et elektripirn võiks asendada seda, mida suudavad Päike ja aastaajad. Just loomulik päevavalgus on see, mis annab arhitektuurilisele ruumile selle autentsuse." Louis I. Kahn Loomulik päevavalgus Valgus levib kiirguse teel. Maakera on päikesest 150 milj. km kaugusel. Maale langeb üks kahemiljardik osa päikese kiirgusest, keskmistel laiuskraadidel 0.7 kW/m2. Maapinnale jõuab nähtavast valgusest 52 %, infrapunasest 43 % ja ultraviolettkiirgusest 5 %. Osa päikesekiirgusest muutub hajuvaks kiirguseks, mida
......................................................................................................... 5 1Loomulik valgustus............................................................................................... 5 2Tehisvalgustus...................................................................................................... 5 3Avariivalgustus..................................................................................................... 6 4kunstlik valgustus vs loomulik päevavalgus.........................................................6 ............................................................................................................................... 6 4Lambid.................................................................................................................. 7 1Hõõglamp............................................................................................................. 7 2Halogeenlamp...................................................
miinusklaasidega prille. Värviliselt näeme tänu võrkkesta kolvikestele, mis on tundlikud erinevate värvuste suhtes. Kolvikesi on kolme tüüpi, iga põhivärvuse- punase, kollase,sinise- jaoks. On ka selliseid inimesi, kes ei suuda mõningaid värvusi eristada, tavaliselt rohelist ja punast. Need on värvipimedad ehk daltoonikud. Hästi saab värve eristada vaid heas valguses, sest kolvikeste talitlemiseks on vaja küllaltki tugevat valgust. Parim valgus silmadele on päevavalgus. Tänapäeval mõjutab õpilaste silmade tervist üha rohkem ka arvutiga töötamine. Iga 45 minuti järel peaksid silmad arvutiekraani jälgimisest veerand tundi puhkama. Toit peab sisaldama vitamiine, eriti oluline on A-vitamiin, millest organism sünteesib nägemiseks vajalikke ühendeid. Normaalseks nägemiseks on vajalikud ka B-rühma vitamiinid ja C-vitamiinid.
sõltumatu muutuja (tegur, mis mõjutab töö tulemust , mat x-teljel): must tuss sõltuv muutuja (tegur, mis muutub katse käigus sõltumatu muutuja tõttu ja mille muutust jälgitakse, mat y-teljel): varre värvunud osa kõrgus, taimeosadega toimunud värvimuutus kontrollitavad muutujad (tegurid, mis on kõikide katseobjektide jaoks samad, mõjutavad katse tulemust kaudselt, kõiki võrdselt, on mõõdetavad): temperatuur (22-24 kraadi C), õhuniiskus, valgustatuse tase (13 t päevavalgus ja päevavalguslampide valgus, öösel pime) taimeliik (märtsikelluke ja maikelluke) vee hulk anumas (100-200ml) Töövahendid: kaks klaasi, must tuss, neli lõikelille, kaks puuoksa, lõikelaud, nuga, joonlaud Töö käik: (kirjutatakse käskivas või umbmäärase kõneviisiga) 1. Pane mõlemasse klaasi/anumasse võrdselt kraanivett, ühte lisa tinti või akvarelli, nii et vesi tugevalt värvub 2. Aseta mõlemasse anumasse kaks ühesugust lõikelille või puuoksa 3
annaabi.ee 
