Usundiloolased arvavad, et kõigepealt loobusid eestlased oma kõrgjumalatest ja hakkasid selle asemel austama kristlaste Jumalat. Väiksemaid jumalusi ja haldjaid austati aga pikka aega edasi. Tuntumateks kohandatud pühakuteks ( Jüri karjakaitsjana, Peeter ,,kalajumalana", Kadri lammaste kaitsjana, Tõnn koduloomade eriti sigade kaitsja. Reformatsiooni algus (1517), Liivimaale jõudsid uue usu jutlustajad juba 1523. a ja leidsid linnades väga kiiresti poolehoidjad. Jutlustati evangeeliumiusku ja kristliku usu põhinemist üksnes pühakirjal. Nende töö kandis vilja, juba sellepärast, et linnakodanikud olid juba enne piiskoppide või munkade suhtes kriitiliselt meelestatud. Ordumeistri ja piiskoppide vaenulik suhtumine vallandas 1524. a Tallinnas pildirüüste: mitmesajaline sakslastest ja eestlastest koosnev märatsev rahvahulk tungis linna, purustas seal pühapilte ja kujusid, altareid ja reliikviaid, mida peeti vana usu sümboliteks
Nunnakloostritel oli hooldusasutuse funktsioon: leseks jäänud naistele oli kloostrisse pöördumine pea ainus väärikas väljapääs. Nunnakloostrid olid tsistertslastel ja frantsisklastel. 12. Reformatsioon ja selle tulemused (pildirüüste) 1523 jõudsid uue usu jutlustajad Liivimaale ning leidsid kiiresti poolehoidjaid: linlased pooldasid neid, sest oldi maaisandatest piiskoppide ja munkade suhtes kriitiliselt meelestatud. Jutlustati evangeeliumiusku. 1524 leidis aset Tallinnas, hiljem ka teistes linnades, pildirüüste: linlased tungisid kirikutesse ning rüüstasid pühapilte, altareid jms. 13. Mis muutus pärast reformatsiooni vaimuleus (Wandradt-Koelli katekismus) Tänu reformatsioonile kaotati pühakutekultus ning kirik muutus emakeelseks. See aga sillutas teed ka emakeelsele kirjandusele, mistõttu 1535 ilmus esimene eestikeelne raamat: Wanradt-Koelli katekismus
abi ja toetust Hansa Liit- hansa linnade kaubanduslik ja poliitiline liit. Tallinn tartu viljandi uus pärnu olid hansaliidu liikmed toomkapiitel, toomkirikutes pidasid jumalateenistusi krgemad vaimulikud- toomhärrad, kes osalesid piiskopkonna valitsemiselja moodustasid toomkapiitli. M. Luther algatas usupuhastuse 1517 wittenbergis. Liivimaale jõudsid jutustajad juba 1523 ja leidsid väga kiiresti poolelehoidjaid. Jutustati evangeeliumiusku, s t õndsakssaamist ainult jumala armust usu läbi ja kristliku usu põhinemist üksnes pühakirjal. Nende töö kandis vilja, seda enam et linnakodanikud olid juba eelnevalt maaisandatest piiskoppide või munkade suhtes kriitiliselt meelestatud. Kui mungad astusid välja traditsioonilise õpetuse kaitseks, vals see ainult õli tulle. Reformatsioon- usupuhastus Pildirüüste- 1524 aastal tallinnas toimunud meeleavaldus, mille vallandas ordumeistri ja piiskopide vaenulik suhtumine
Rakveres. Nende põhitegevuseks oli jutlustamine ja rahva vaimulik hooldamine. Kerjusmungakloostritel maavaldusi ei olnud, kloostrid elasid munkade kogutud annetustest. Keskaegses ühiskonnas olid naised üldiselt isa või abikaasa eestkoste all. Naiskloostrid täitsid vajalikku hooldusasutuse funktsiooni. Naisklooster Tallinnas, Tartus ja Lihulas. Reformatsioon ehk usupuhastuse algatas Martin Luther 1517.a Wittenbergis. Tuldi jutlustusi pidama, leidi poolehoidjaid, jutlustati evangeeliumiusku, s.t lutheri usk- jumal. Ordumeistri ja piiskoppide vaenulik suhtumine vallandas 1524.a Tallinnas pildirüüste- kirikutest eemaldati liigsed kaunistused ja pühapildid, mis tähistasid vana usku. Sama sündis Tartus, Viljandis, Narvas ja Uus-Pärnus. Liivimaal ei viidud reformatsiooni lõpuni, sest Liivimaa meister jäi ordule truuks ja lükkas uue usu tagasi- vaatamata ordu kõrgmeistri usuvahetusele. Lutheri usuga muudeti ladina keelsed jutlused rahvakeelseteks, kesksele kohale tõusid
keeles) reformatsioon ehk usupuhastus usulised muudatused eestis oluline, sest seoses reformatsiooniga hakkas levima eestikeelne kirjandus! martin luther 95 teesi 31.10.1517 (väidet) (Wittenbergi kirikuuksele naelutatud) sola scriptura lutheri õpetuse alus luther oli algataja katoliku kriitik kirikupead käituvad ilmalikult (ei meeldi) katoliku kiriku ametikohtade müümine (rikkus=halb) jutlustati evangeeliumiusku indulgentside müük (patukaristuse kustutuskiri) kirik müüb katolikule kirikule kohane rahanäljas luther protesteerib peaks saama õigusteadlane oli surmalähedane kogemus avastab, et see kuidas asjad käivad pole õige õnsaks saab vaid jumala kontakti kaudu, mitte indulgentside jne usupuhastuse mõõdukam suund pääses 1525 kõigis linnades võidule uus õpetus liivimaal (riias) 1521
* rahvakalendritähtpäevad kohandati pühakutega * kristlikud nimed * ohverdati ka kirikutesse ja kabelitesse Reformatsioon e. usupuhastus Algus ja kujunemise koht: 1517. Wittenbergis, Liivimaale jõudis 1523. Algataja: Martin Luther, Liivimaal eestvedajaks Melchior Hoffmann Põhimõtted: õndsaks saamine ainult Jumala armust usu läbi, usu põhinemine üksnes pühakirjal Reformatsiooni suhtumine: Linnad usu jutlustajad leidsid linnades kiiresti poolehoidu, jutlustati evangeeliumiusku. Töö kandis vilja, kuna elanikud olid piiskopide ja munkade suhtes kriitilised 1524. Tallinnas pildirüüsted mitmesajapealine sakslastest ja eestlastest koosnev märatsev rahvahulk tungis linna kirikusse, purustas seal pühapilte ja kujusid, mida peeti vana usu sümboliks, sama tehti ka Tartus, Viljandis, Narvas ja UusPärnus. 1525. usupuhastuse mõõdukam suund võidul Ordu Preisimaal kõrgmeister astus luteri usku > Preisimaa hertsog
annaabi.ee 
