omakorda tähendab ,,ihu" või ,,liha sees", ning kristlikus usus tähendab see veendumust, et Jumal tuli inimesena maa peale. See inimene oli Jeesus, rändõpetaja, kes elas Palestiinas 1.saj pKr. Kristlased usuvad, et Jumala igavene ja muutumatu loomus on seotud Jeesuse Inimliku loomusega ta on mõlemat-nii tõeline inimene kui ka tõeline Jumal. Usk Jeesuse inimlikku ja jumalikku loomusesse rajaneb tema enda ütlustel, mis on kirja pandud evangeeliumides Uues Testamendis. Tema vägi ravida inimesi, anda andeks patte ja vahel ka kohut mõista ei pärine temalt endalt, vaid Jumal Isalt. Püha Kolmainsus: Jumalat ei ole võimalik kirjeldada: ,,Jumalat ei ole keegi näinud". Miks siis kujutatakse teda vana mehe, tuvi ja lapsena? Kristlased usuvad, et Jumal ilmutas end loomises(Isa ja Kuningas), lunastuses(Jeesus kui Jumala Poeg) ja vaimu pidevas kohalolus ja andides (Püha Vaim). Jumal ilmutas end nii, kuid ta on palju enam
surnuist üles tõusnud jumala väe abil ning kõik, kes usuvad, et Jeesus on messias ning lasevad end ristida, päästetakse nende pattudest. 4 EVANGEELIUMIT kui tahame tutvuda jeesuse elu ja õpetusega, on meie käsutuses vaid 4 kirjutist. Jeesuse lugu e. ,,evangeelium" e. ,,hea sõnum" on esitatud neljas raamatus: Matteuse evangeelium, Markuse evangeelium, Luuka evangeelium ja Johannese evangeelium. Miks 4 evangeeliumi? Ehkki evangeeliumides on palju ühist materjali, tutvustab igaüks neist Jeesuse isikut ainupäraselt. Igaüks neist on kirjutanud teatud lugejaskonnale ning valgustab Jeesust ja tema tööd eri aspektist. Matteuse ev kirjutas juudi soost lugejatele. Matteus oli üks kaheteistkümnest apostlist. Ta käis koos Jeesusega (Jeesus kõneles armea keeles). Markuse ev kirjutas paganatele ehk mittejuutidele. Markus tõlkis apostel Peetruse teksti armea keelest. Täisnimi on Johannes Markus. Luuka ev
endine daami kõnetussõna Itaalias. Prantsuse keeles on selle sõna vaste madame ja inglise keeles my lady. Kuid madonna on itaallastele samas ka Jumalaema, nii nagu prantslastele Notre-Dame ja inglastele Our Lady. Eestlased eelistavad sõnale Jumalaema nime Maarja. Maarja kultus on palju noorem kui ristiusk ehk kristlus. Neljas evangeeliumis kohtame Maarjat Jeesuse kõrval harva. Jeesuse sündi kirjeldavad oma evangeeliumides üksnes Matteus ja Luukas. Johannes mainib veel, et Maarja nägi pealt ka Jeesuse ristilöömist ja surma. Madonnapildid kujutavadki Maarjat umbes aastase või kaheaastase poja Jeesusega. Tihti on madonnapiltidel ka teine samavanune poisslaps Ristija Johannes. Me ju teame, et selles vanuses ei saanud need kaks poissi koos viibida. Ometi muudab kolmanda isiku juuresolek piltide kompositsiooni huvitavamaks ning sõnumi lapsesõbralikumaks. Raffael. Sixtuse madonna
Selle ajaga kogus ta endale hulga järgijaid jüngreid, kes teda kõikjal saatsid. Nemad olid tunnistajaiks Jeesuse mitmesugustele imetegudele. Mõned neist on Jeesuse hukkamise järgselt kirja pannud oma mälestused Jeesusest ja tema õpetusest. Need mälestused, evangeeliumid (evangeelium kr. k. rõõmusõnum) on Piibli teise osa, Uue Testamendi olulised osad. Oma mälestused panid kirja Matteus, Markus, Luukas ja Johannes. Evangeeliumides on kirjas ka Kristliku usuõpetuse olulisimad põhitõed ning olulisim kristlik palve Meieisa palve (lad. k. Pater noster...). Evangeeliumid kirjeldavad Jeesuse vangistamist juudi vaimulike poolt ning tema valesüüdistuse alusel süüdimõistmist nii juutide kui ka Rooma riigivõimu kehastava Pontius Pilatuse poolt. Vaatamata sellele, et Pilatus nägi Jeesuse süütu olevat, lasi ta ometi Jeesust peksta ning poos ta risti nagu kurjategija. Ristilöömine leidis aset Kolgata mäel
4 suuremat raamatut, ja mida sisaldavad SEADUSERAAMAT- Loetletakse elu eri tahke puudutavaid seadusi ja juhtnööre. Osa seadusi puudutab käitumist ja kõlblust, osa riigi juhtimist ja ühiskonnaelu. Moosese raamatutes on kirjas ka perekonnaelu korraldavaid reegleid ja jumalateenistuse ja ohverdamisega seonduvaid sätteid. AJALOORAAMAT - Vanas Testamendis on palju ajalooraamatuid, nagu Saamueli ja Kuningate raamatud. Uues Testamendis leiame ajalugu evangeeliumides ja Apostlite tegude raamatus PROHVETIRAAMATt - Autoriteks on jumalike sõnumite kuulutajad – prohvetid: Aamos, Hoosea, Miika, Jesaja, Jeremija, Habakukk, Hesekiel, Sakarja, Joona, Taaniel jt. Prohvetiteraamatutes ei ennustata aga pelgalt tulevikku. Peamiselt noomisid prohvetid rahvast Jumala ja tema seaduse hülgamise pärast TARKUSERAAMATUD- Õpetussõnad ja Koguja raamat – koosnevad “tarkuseütlustest”, mis sisaldavad elutarkust inimese igapäevaelu kohta
selle eest igavese rahu ära teeninud. Tema nimi on äärmiselt sarnane Jeesus Naatsaretist nimelise tegelasega ühest teisest suurteosest. Nende eluloodki omavad ühiseid jooni, kuid Bulgakov tegi sügavat uurimist Jeesuse teemal eelkõige siiski sellepärast, et tema soov oli oma tegelane just võimalikult erisatada evangeeliumist. ""Taevas hoidku," vastas professor heatahtlikult muiates, "teie ju ometi peaksite teadma, et mitte midagi sellist, nagu on kirjutatud evangeeliumides, pole tegelikult kunagi juhtunud, ja kui me hakkame viitama evangeeliumidele kui ajalooallikaile..."" (M&M lk 39) Selleks muutis ta erinevaid fakte, nagu vanus ja sünnikoht, aga ka üldist elukulgu, näiteks Jesua oli ilma suure apostelkonnata ning ta vastas hea meelega Pilatuse küsimustele ja süüdistustele. Kui Berlioz kõneleb noorele luuletajale Ivanile, kuidas kirjutada ateistlikku luuletust Jeesusest, mis kujutaks asju nii, nagu
... Tss." Jesua Ha- Nostri on Jereslaimis tegutsev filosoof, kes loeb Meistri romaani ning leiab, et Meister on selle eest igavese rahu ära teeninud. Tema nimi on äärmiselt sarnane Jeesus Naatsaretist nimelise tegelasega. Nende eluloodki omavad ühiseid jooni. "Taevas hoidku," vastas professor heatahtlikult muiates, "teie ju ometi peaksite teadma, et mitte midagi sellist, nagu on kirjutatud evangeeliumides, pole tegelikult kunagi juhtunud, ja kui me hakkame viitama evangeeliumidele kui ajalooallikaile..." Ta muutis erinevaid fakte, nagu vanus ja sünnikoht, aga ka üldist elukulgu, näiteks Jesua oli ilma suure apostelkonnata ning ta vastas hea meelega Pilatuse küsimustele ja süüdistustele. Kui Berlioz kõneleb noorele luuletajale Ivanile, kuidas kirjutada ateistlikku luuletust Jeesusest, mis kujutaks asju nii, nagu nad tegelikult olid (Jeesust kunagi ei olnudki), siis räägib ta ise,
On tõsi, et kompleksid võivad tekitada välispidiselt jälgitavaid käitumishäireid, kuid kompleksi all mõistab Jung alateadvuses peituvaid (seega vastupidiselt käitumishäirele vaadeldamatuid) muljete kogumeid, mis on oma tegutsemisviisilt osaisiksuste sarnased. Teoloogilises plaanis oleks küllalt täpne vaste jumaliku Triniteedi ,,sees" paiknevad Isa, Poeg ja Püha Vaim. Inimisiksuse konteksti paigutatuna võib kompleksi tegevust võrrelda evangeeliumides kirjeldatud juhtumitega, kus inimese üle on haaranud võimust kuri vaim - Jungi mõistes ,,kompleks". Kompleks ei pruugi olla negatiivne, kuid võrdlus on selles suhtes täpne, et langeb kokku Jungi poolt inimkäitumist jälgides tehtud kokkuvõttega, et mitte inimene ei oma kompleksi, vaid kompleks omab inimest. Muidugi on mõeldud seda, et inimene ei ole kompleksi mõju all kogu aeg, vaid kompleks võib näiteks ,,tööle lülituda" ainult üksikutes olukordades, mis seda provotseerivad.
annaabi.ee 
