B. kahe erineva faasi mehaaniline segu, mis tekib vedelfaa C. kahe erineva faasi peen mehaaniline segu, mis tekib tar D. kahe erineva faasi mehaaniline segu, mis tekib tardfaas Score: 5/5 3. Tegemist on (Pb+Sb) eutektse sulamiga. Millise muutuse taga mitmefaasilise struktuuriga on tegemist? Student Response A. eutektmuutuse (L->E(Pb+Sb) ja tegemist on kahefaasil B. eutektoidmuutuse (L->E(Pb+Sb) ja tegemist on kahefa C. Eutektmuutuse (L->E(Pb+Sb) ja tegemist on ühefaasili D. Eutektmuutuse (L->E(Pb+Sb) ja tegemist on kolmefaas Score: 5/5 4. Tegemist on Fe-C eutektoidse sulamiga. Millise muutuse taga mitmefaasilise struktuuriga on tegemist ning millised on faasi Student Response A. eutektmuutuse (L->E(A+T) ja tegemist on kahefaasilise B
mitmefaasilise struktuuriga on tegemist? Student Response Feedback A. eutektmuutuse (L>E(Pb+Sb) ja tegemist on kahefaasilise struktuuriga B. Eutektmuutuse (L>E(Pb+Sb) ja tegemist on ühefaasilise struktuuriga C. Eutektmuutuse (L>E(Pb+Sb) ja tegemist on kolmefaasilise struktuuriga D. eutektoidmuutuse (L>E(Pb+Sb) ja tegemist on kahefaasilise struktuuriga Score: 5/5 4. Tegemist on FeC eutektoidse sulamiga. Millise muutuse tagajärjel antud struktuur tekib ja mitmefaasilise struktuuriga on tegemist ning millised on faasid? Student Response Feedback A. eutektmuutuse (L>E(A+T) ja tegemist on kahefaasilise struktuuriga ning faasideks on A ja T B
rekristalliseerumistel Score: 5/5 Küsimus 3 (5 points) Tegemist on (Pb+Sb) eutektse sulamiga. Millise muutuse tagajärjel antud struktuur tekib ja mitmefaasilise struktuuriga on tegemist? Student Response: Õppija Vastuse variandid vastus a. eutektmuutuse (L->E(Pb+Sb) ja tegemist on kahefaasilise struktuuriga b. eutektoidmuutuse (L->E(Pb+Sb) ja tegemist on kahefaasilise struktuuriga c. Eutektmuutuse (L->E(Pb+Sb) ja tegemist on ühefaasilise struktuuriga d. Eutektmuutuse (L->E(Pb+Sb) ja tegemist on kolmefaasilise struktuuriga Score: 5/5 Küsimus 4 (5 points) Tegemist on Fe-C eutektoidse sulamiga. Millise muutuse tagajärjel antud struktuur tekib ja
rekristalliseerumisel D. kahe erineva faasi mehaaniline segu, mis tekib tardfaasist elementide erinevatel rekristalliseerumistel Score: 5/5 3. Tegemist on (Pb+Sb) eutektse sulamiga. Millise muutuse tagajärjel antud struktuur tekib ja mitmefaasilise struktuuriga on tegemist? Student Response A. eutektmuutuse (L->E(Pb+Sb) ja tegemist on kahefaasilise struktuuriga B. eutektoidmuutuse (L->E(Pb+Sb) ja tegemist on kahefaasilise struktuuriga C. Eutektmuutuse (L->E(Pb+Sb) ja tegemist on ühefaasilise struktuuriga Student Response D. Eutektmuutuse (L->E(Pb+Sb) ja tegemist on kolmefaasilise struktuuriga Score: 5/5 4. Tegemist on Fe-C eutektoidse sulamiga. Millise muutuse tagajärjel antud struktuur tekib ja mitmefaasilise struktuuriga on tegemist ning millised on faasid?
tardfaasist elementide erinevatel rekristalliseerumistel Score: 5/5 3. Tegemist on (Pb+Sb) eutektse sulamiga. Millise muutuse struktuur tekib ja mitmefaasilise struktuuriga on tegemist? Student Response A. eutektmuutuse (L->E(Pb+Sb) ja tegemist on Student Response B. eutektoidmuutuse (L->E(Pb+Sb) ja tegemist on kahefaasilise struktuuriga C. Eutektmuutuse (L->E(Pb+Sb) ja tegemist on ühefaasilise struktuuriga D. Eutektmuutuse (L->E(Pb+Sb) ja tegemist on kolmefaasilise struktuuriga Score: 5/5 4. Tegemist on Fe-C eutektoidse sulamiga. Millise muutuse struktuur tekib ja mitmefaasilise struktuuriga on tegemist Student Response A
D. kahe erineva faasi mehaaniline segu, mis tekib tardfaasist elementide erinevatel rekristalliseerumistel Score: 5/5 3. Tegemist on (Pb+Sb) eutektse sulamiga. Millise muutuse tagajärjel antud struktuur tekib ja mitmefaasilise struktuuriga on tegemist? Student Response A. eutektmuutuse (L->E(Pb+Sb) ja tegemist on kahefaasilise struktuuriga B. eutektoidmuutuse (L->E(Pb+Sb) ja tegemist on kahefaasilise struktuuriga C. Eutektmuutuse (L->E(Pb+Sb) ja tegemist on ühefaasilise struktuuriga D. Eutektmuutuse (L->E(Pb+Sb) ja tegemist on kolmefaasilise struktuuriga Score: 5/5 4. Tegemist on Fe-C eutektoidse sulamiga. Millise muutuse tagajärjel antud struktuur tekib ja mitmefaasilise struktuuriga on tegemist ning millised on faasid? Student Response A
2. Tegemist on Fe-C eutektoidse sulamiga. Millise muutuse taga tekib ja mitmefaasilise struktuuriga on tegemist ning millised Student Response A. eutektmuutuse (L-> faasideks on A ja T B. eutektoidmuutuse ( ning faasideks on F C. eutektoidmuutuse ( faasiks on T D. eutektoidmuutuse ( ning faasideks on F Score: 1,5/1,5 3. Mis on keemiline ühend?
Küsimus 2 (2 points) Tegemist on Fe-C eutektoidse sulamiga. Millise muutuse tagajärjel antud struktuur tekib ja mitmefaasilise struktuuriga on tegemist ning millised on faasid? Student Response: Õppija Vastuse variandid vastus a. eutektmuutuse (L->E(A+T) ja tegemist on kahefaasilise struktuuriga ning faasideks on A ja T b. eutektoidmuutuse (A->E(F+T) ja tegemist on kahefaasilise struktuuriga ning faasideks on F ja T c. eutektoidmuutuse (A->E(F+T) ja tegemist on ühefaasilise struktuuriga ning faasiks on T d. eutektoidmuutuse (A->E(F+T) ja tegemist on kahefaasilise struktuuriga ning faasideks on Fe ja C
(Le= A+T (kuni 727)
Le=F+T (alla 727))
5)Milles seisneb martensiitmuutus.
AFe(C)ül=M (C-sisaldus on võrdne lähteausteniidi C-sisaldusega); T=200-300C.
6)alaeutektoidmalm, terdlahuseosad, nende tekkimistüüp.
Alaeutektoidmalmid: 2,14
D. kahe erineva faasi mehaaniline segu, mis tekib tardfaasist elementide erinevatel rekristalliseerumistel Score: 1,5/1,5 2. Tegemist on Fe-C eutektoidse sulamiga. Millise muutuse tagajärjel antud struktuur tekib ja mitmefaasilise struktuuriga on tegemist ning millised on faasid? Student Response A. eutektmuutuse (L->E(A+T) ja tegemist on kahefaasilise struktuuriga ning faasideks on A ja T B. eutektoidmuutuse (A->E(F+T) ja tegemist on kahefaasilise struktuuriga ning faasideks on F ja T C. eutektoidmuutuse (A->E(F+T) ja tegemist on ühefaasilise struktuuriga ning faasiks on T D. eutektoidmuutuse (A->E(F+T) ja tegemist on kahefaasilise struktuuriga ning faasideks on Fe ja C Score: 1,5/1,5 3. Mis on keemiline ühend? Student Response A. Cu(Zn) B. Fe3C C
rekristalliseerumistel Score: 1,5/1,5 2. Tegemist on Fe-C eutektoidse sulamiga. Millise muutuse struktuur tekib ja mitmefaasilise struktuuriga on tegemist Student Response A. eutektmuutuse (L->E(A+T) ja tegemist on kahefaasilise struktuuriga ning faasideks on A ja T B. eutektoidmuutuse (A->E(F+T) ja tegemist on kahefaasilise struktuuriga ning faasideks on F ja T C. eutektoidmuutuse (A->E(F+T) ja tegemist on ühefaasilise struktuuriga ning faasiks on T D. eutektoidmuutuse (A->E(F+T) ja tegemist on kahefaasilise struktuuriga ning faasideks on Fe ja C Score: 1,5/1,5 3. Mis on keemiline ühend?
elementide üheaegsel rekristalliseerumisel D. kahe erineva faasi peen mehaaniline segu, mis tekib vedelfaasist üheaegsel väljakristalliseerumisel Score: 1,5/1,5 2. Tegemist on FeC eutektoidse sulamiga. Millise muutuse tagajärjel antud struktuur tekib ja mitmefaasilise struktuuriga on tegemist ning millised on faasid? Student Response Feedback A. eutektoidmuutuse (A>E(F+T) ja tegemist on kahefaasilise struktuuriga ning faasideks on F ja T B. eutektoidmuutuse (A>E(F+T) ja tegemist on kahefaasilise struktuuriga ning faasideks on Fe ja C C. eutektoidmuutuse (A>E(F+T) ja tegemist on ühefaasilise struktuuriga ning faasiks on T D. eutektmuutuse (L>E(A+T) ja
500 °C. Martensiit (M) C üleküllastatud tardlahus a-rauas. Maksimaalne C-sisaldusnon võrdne lähtefaasi austeniidi C-sisaldusega. 3. C sisaldus 0,2% T, °C 1) Ferriit hakkab tekkima. 2) 1495°C Peritektne tasakaal ja vedelfaas hakkab kristalluma. Ferriidist ja ledeburiidist moodustub austeniit. 3) Kogu ferrit kaob struktuurist, muutudes austeniidiks 4) Austeniidi hulka hakkab tekkima ka ferriit 5) Eutektoidne tasakaal. Eutektoidmuutuse tagajärjel laguneb austeniit ferriidi ja tsementiidi seguks, mida nimetatakse perliididks. 4. Ferriit Perliit Alaeutektoidterased (hypoeutectoid steel), C<0,8%. Struktuur koosneb ferriidist ja perliidist (joon. 2.10a). Perliit tekib austeniidi lagunemisel ja selle aeglasel jahutamisel alla 727°C. Perliit on mehaaniline segu, mis koosneb ferriidist ja tsementiidist.
iron) ning kasutatakse valandite valmistamiseks. Valgemalm on väga kõva ja habras. Perliit (P) (pearlite) on ferriidi ja tsementiidi eutektoidsegu süsinikusisaldusega 0,8%. Perliit esineb neis rauasüsinikusulamites, milles on C>0,02%. Perliit tekib austeniidi (süsinikusisaldusega 0,8%) lagunemisel temperatuuril 727 °C: A - P (F+T). Perliiti iseloomustab: Sitke (ferriiti rohkem kui tsementiiti), Survetöödeldav, Kõvem kui ferriit. Austeniidist eutektoidmuutuse tulemusena tekkinud perliit on kihilise struktuuriga: vaheldumisi paiknevad ferriidi ja tsementiidi lamellid. Beiniit (B) (bainite)- allajahutamisel temperatuurideni 400...500°C ja enam moodustub eutektoidmuutuse tulemusena austeniidist hajusama struktuuriga ferriidi ja tsementiidi segu- beiniit. Martensiit (M) (martensite)- väga kiire jahutamisega on võimalik vältida austeniidilagunemist. Selle tulemusena toatemperatuurile lähedastel temperatuuridel muutub
Millise muutuse tagajärjel antud struktuur tekib ja mitmefaasilise struktuuriga on tegemist ning millised on faasid? Student Response Value Correct Answer A. eutektmuutuse (L->E(A+T) ja tegemist on kahefaasilise struktuuriga ning faasideks on A ja T B. eutektoidmuutuse (A->E(F+T) ja tegemist on 100% kahefaasilise struktuuriga ning faasideks on F ja T C. eutektoidmuutuse (A->E(F+T) ja tegemist on ühefaasilise struktuuriga ning faasiks on T Student Response Value Correct Answer D. eutektoidmuutuse (A->E(F+T) ja tegemist on
annavad nad austeniitse struktuuri. C-d on seal suhteliselt vähe. Ja muidugi ka veel teised elemendid. Legeerivate elementide mõju eutektoidi C-sisaldusele. Muidu räägime, et eutektoid on 0,8% C-sisaldusega. See on õige, kui me räägime süsinikterastest. Niipea, kui tulevad mängu legeerivad elemendid, eutektoidi C-sisaldus alaneb. Ühed alandavad rohkem vanaadium, titaanium, molipteen väga järsult alandavad. Ni, Cr, Mn vähem. Eutektoidmuutuse temperatuur on 727 kraadi süsinikterastes. Kui vaadata legeerivate elementide mõju, Ni ja Mn alandavad eutektoidmuutuse temperatuuri ehk ta nihkub ehk see nihkub allapoole austeniit ei lagune mitte 727 kraadi juures, vaid hoopis 627 kraadi juures. Kui võtta ülejäänud legeerivad elemendid titaanist kroomini, siis need tõstavad eutektoidmuutuse temperatuuri ehk see nihkub kõrgemale ehk austeniit hakkab tekkima alles kuumutamisel 900 kraadi juures.
C-sisalduse tõusuga kaasneb terase tiheduse vähenemine, vähenevad ka soojusjuhtivus ja magnetomadused. 11. Legeerivate elementide mõju terase struktuurile ja omadustele Legeerivate elementide mõju terastes on mitmene ja sõltub sellest, millist mõju nad avaldavad rauale ja kuidas reageerivad raua ja süsinikuga. Legeerivad elemendid avaldavad mõju terase struktuurile ja omadustele. Nad mõjutavad: 1) raua polümorfse muutuse temperatuure A3 (911 °C) ja A4 (1392 °C) 2) eutektoidmuutuse temperatuuri A1 ja eutektoidi C-sisaldust 3) ferriidi tugevust ja kõvadust, terase mehaanilisi omadusi, korrosiooni- ja kuumakindlust 4) karbiidse faasi moodustumist 5) terase termotöötlust (austeniiditera kasvu, läbikarastuvust, kõvadust) 12. Terase liigitus kasutusalade järgi 13. Terase termotöötluse põhimoodused : karastamine, noolutamine, lõõmutus, normaliseerimine Lõõmutus terast kuumutatakse üle faasimuutuste temperatuuride Ac1 voi Ac3 järgneva aeglase jahutamisega
Lõiketöödeldavus on väga halb (antud pseudosulam ei ole lõiketöödeldav), kuna keemiline element muudab materjali hapraks ja kõvaks. Kasutusalaks on näiteks lõiketerad terase töötlemiseks. 23 : 4,00 4,00 Tegemist on (87% Pb + 13% Sb) eutektse sulamiga (liugelaagri materjal - babiit). Millise muutuse tagajärjel antud struktuur tekib ja mitmefaasilise struktuuriga on tegemist? : 1. eutektmuutuse (L->E(Pb+Sb) ja tegemist on kahefaasilise struktuuriga 2. eutektoidmuutuse (L->E(Pb+Sb) ja tegemist on kahefaasilise struktuuriga 3. eutektmuutuse (L->E(Pb+Sb) ja tegemist on ühefaasilise struktuuriga 4. eutektmuutuse (L->E(Pb+Sb) ja tegemist on kolmefaasilise struktuuriga 24 : 4,00 4,00 Eutektoidkoostisega Fe-C sulam (teras süsinikusisaldusega 0,8%). Kuidas nimetatakse eutektoidi Fe-C sulameis ja milline on selle faasiline koostis? Suurema suurendusega: : 1. Perliit - koosneb tsementiidi ja ferriidi kihtidest 2
ja eutektoidse muutuse järel tekib struktuuri perliit 3. Antud struktuur hakkab tekkima ~830 kraadist alates, mil osa austeniiti laguneb ja tekib tsementiit kuni 727 oC, mis on ka näha struktuuris. 727 kraadi juures on austeniidis lahustunud 0,8% süsinikku ja eutektoidse muutuse järel tekib struktuuri perliit 4. 727 kraadi juures tekib perliit austeniidist eutektoidse muutuse tulemusel 5. Struktuuri tekib sulast olekust tardumisel 31 Lihv 3. Tegemist on eutektoidmuutuse tulemusel tekkinud terase mikrostruktuuriga. Teras mikrostruktuur koosneb täielikult perliidist (näidatud joonisel). Kui suur on süsinikusisaldus antud terases ning milline on terase faasiline koostis? : 2. 0,8 % C. Teras koosneb perliidi faasist 3. 1 % C. Teras koosneb tsementiidi ja perliidi faasist 4. 0,6 % C. Teras koosneb perliidi faasist 5. 2,14 % C. Teras koosneb tsementiidi ja ferriidi faasist 32 Millistest jahtumisetappidest tekib Lihv 3 toodud struktuur? :
3. Antud struktuur hakkab tekkima ~830 kraadist alates, mil osa austeniiti laguneb ja tekib tsementiit kuni 727 oC, mis on ka näha struktuuris. 727 kraadi juures on austeniidis lahustunud 0,8% süsinikku ja eutektoidse muutuse järel tekib struktuuri perliit 4. 727 kraadi juures tekib perliit austeniidist eutektoidse muutuse tulemusel 5. Struktuuri tekib sulast olekust tardumisel Question 31 Correct Mark 2,00 out of 2,00 Question text Lihv 3. Tegemist on eutektoidmuutuse tulemusel tekkinud terase mikrostruktuuriga. Teras mikrostruktuur koosneb täielikult perliidist (näidatud joonisel). Kui suur on süsinikusisaldus antud terases ning milline on terase faasiline koostis? Vali üks: 1. 1 % C. Teras koosneb tsementiidi ja perliidi faasist 2. 0,8 % C. Teras koosneb tsementiidi ja ferriidi faasist 3. 0,8 % C. Teras koosneb perliidi faasist 4. 0,6 % C. Teras koosneb perliidi faasist 5. 2,14 % C. Teras koosneb tsementiidi ja ferriidi faasist
Tsementiit moodustab ledeburiidis ühtse maatriksi. Sel põhjusel on ledeburiit samuti kui tsementiitki kõva ja habras, mille tõttu ledeburiiti sisaldavad sulamid pole surve töödeldavad. Neid tuntakse valgemalmidena ja kasutatakse valandite valmistamiseks. Perliit (P) on feriidi (F) ja tsementiidi (T) eutektoidne segu süsinikusisaldusega 0,8%, mis tekib austeniidi (A) lagunemisel selle aeglasel jahutamisel alla 727°C. Austeniidsit eutektoidmuutuse tulemusena tekkinud perliit (P) on kihilise struktuuriga vaheldumisi paiknevad feriidi ja tsementiidi lamellid (joonis 2.9, lk 75), kusjuures perliidis (P) oleva feriidid (F) kogus ületab tsementiidi (T) koguse, mistõttu tegemist ferriidse maatriksiga, mis on pidev struktuuri ulatuses. Kuna ferriit on hästi survetöödeldav ning on ühtlasi perliidi põhimassiks, siis on perliitki sitke ja survetöödeldav, kuigi märgatavalt kõvem kui ferriit. Allajahutmaisel temperatuurideni 400°C..
10. Legeerivad- ja tavalisandid süsinikterases Peale süsiniku viiakse terastesse vajalike omaduste saamiseks mitmesuguseid spetsiaalseid lisandeid – legeerivaid elemente - Cr, Ni, W, V, Mo, Co jt., sealhulgas ka Mn ja Si, kui nende sisaldus ületab avalisandina terasesse viidu oma (s.o. Mn korral 1,65% ja Si korral üle 0,5%). Legeerivate elementide mõju terastes avaldub eelkõige järgmises: • nad mõjutavad raua polümorfsete muutuste ning eutektoidmuutuse temperatuure ja eutektoidi süsinikusisaldust terastes, • nad tõstavad ferriidi ja sellega terase tugevust, • nad avaldavad mõju muutustele terase termotöötlusel (austeniiditera kasvule, austeniidi lagunemisele ja läbikarastuvusele). Tavalisandid Räni ja mangaan. Tavalisandina räni sisaldus süsinikterases ei ületa 0,5%, mangaani sisaldus 1,0%. Lisandid viiakse terasesse selle desoksüdeerimise käigus; ühinedes terases oleva
vesinik terase valtsimisel ja sepistamisel mikropragude teket. Legeerivad elemendid Peale süsiniku viiakse terastesse vajalike omaduste saamiseks mitmesuguseid spetsiaalseid lisandeid legeerivaid elemente - Cr, Ni, W, V, Mo, Co jt., sealhulgas ka Mn ja Si, kui nende sisaldus ületab tavalisandina terasesse viidu oma (s.o. Mn korral 1,65% ja Si korral üle 0,5%). Legeerivate elementide mõju terastes avaldub eelkõige järgmises: -nad mõjutavad raua polümorfsete muutuste ning eutektoidmuutuse temperatuure ja eutek- toidi süsinikusisaldust terastes, -nad tõstavad ferriidi ja sellega terase tugevust, -nad avaldavad mõju muutustele terase termo- töötlusel (austeniiditera kasvule, austeniidi lagunemisele ja läbikarastuvusele). Mittelegeerterased jagunevad alagruppidesse eelkõige kahjulike lisandite (P, S) sisalduse järgi: a) tavakvaliteetterased e. tavaterased, b) mittelegeerkvaliteetterased, c) mittelegeervääristerased
Beiniit (B) on F ja T peen eutektoidne segu C-sisaldusega 0,8 %, mis tekib A lagunemisel selle allajahutamisel temperatuurivahemikus 400...500 oC. Martensiit (M) on C üleküllastatud tardlahus α–rauas (Fe α(C) ülek.) maksimaalne C- sisaldus on võrdne lähtefaasi – austeniidi C-sisaldusega. Faasimuutused Fe-C sulamites Perliitmuutus - A lagunemise tulemusena koosneb süsinikteraste tasakaalustruktuur madalatel temperatuuridel eutektoidmuutuse tulemusena F ja T segust, kõrgetel temperatuuridel aga austeniidist. Seega toob temperatuuri muutus alati kaasa ka struktuuri muutusi, kui ületatakse faasipiirid. Beiniitmuutus - alla 500 °C, mil difusiooniprotsessid aeglustuvad, leiab eutektoidmuutus aset beiniitmuutusena. Martensiitmuutus - A lagunemine F ja T seguks eeldab süsiniku difusiooni, mistõttu see võib toimuda ainult kõrgetel temperatuuridel ja teatava ajavahemiku jooksul
tsementiit (T). Temperatuuri langedes vedelfaas, mille koostis vastab punktile C (4,3%), tardub eutektmuutuse L è A + T tulemusena austeniidi ja tsemendi seguks – eutektikumiks, mida nimetatakse ledeburiidiks (Le). 6 2. Eutektoidmuutus – temperatuuril 727°C on samaaegselt A, F ja T. Temperatuuri langedes austeniit, mille koostis vastab punktile S (0,8 % C), langeb eutektoidmuutuse A è F + T tulemusena ferriidi ja tsemendi segudeks – eutektoideks, mida nimetatakse perliidiks (P). 6. Malmi tootmine Malmi toodetakse kõrgahjudes. Saadakse toormalm, mida kasutatakse terase tootmiseks. Malmvalandite valmistamiseks kasutatakse masinaehituses peamiselt hallmalmi, vastutusrikkamate masinaosade korral (vänt- ja jaotusvõllid, hammasrattad, kepsud jms.) kasutatakse aga keragrafiitmalmi ning dünaamilisel koormusel töötavate põllumasinate ja
o. Mn korral Katsetamine löökpaindele on materjali sitkusnäitajate 1,65% ja Si korral üle 0,5%). määramise põhiline meetod. Legeerivate elementide mõju terastes Katsetamine löökpaindele võimaldab otsustada avaldub eelkõige järgmises: selle üle, kas materjalil on kalduvus haprale - nad mõjutavad raua polümorfsete muutuste purunemisele. Katsetamine löökpaindele seisneb ning eutektoidmuutuse temperatuure ja eutektoidi keskelt soonitud ja mõlemast otsast toetatud teimiku süsinikusisaldust terastes, purustamises löökpendliga, määrates töö, mis kulub teimiku - nad tõstavad ferriidi ja sellega terase tugevust, purustamiseks. - nad avaldavad mõju muutustele terase termotöötlusel Kasutatakse löökpaindeteimil kahe soonekujuga teimikuid: (austeniiditera kasvule, austeniidi
2) Rauasüsiniksulamid ja legeeribate elementide mõju sulamile. Peale süsiniku viiakse terastesse vajalike omaduste saamiseks mitmesuguseid spetsiaalseid lisandeid legeerivaid elemente - Cr, Ni, W, V, Mo, Co jt., sealhulgas ka Mn ja Si, kui nende sisaldus ületab tavalisandina terasesse viidu oma (s.o. Mn korral 1,65% ja Si korral üle 0,5%). Legeerivate elementide mõju terastes avaldub eelkõige järgmises: · nad mõjutavad raua polümorfsete muutuste ning eutektoidmuutuse temperatuure ja eutektoidi süsinikusisaldust terastes, · nad tõstavad ferriidi ja sellega terase tugevust, · nad avaldavad mõju muutustele terase termotöötlusel (austeniiditera kasvule, austeniidi lagunemisele ja läbikarastuvusele). 3) Konstruktsioonterased ja nende omadused. Kasutamine. Konstruktsiooniteraste all mõeldakse eelkõige masina- ja aparaadiosade ning metalltarindite valmis- tamiseks kasutatavaid teraseid
tavalisandina terasesse viidu oma (s.o. Mn korral Legeerkonstruktsiooniteraseid kasutatakse vastu- 1,65% ja Si korral üle 0,5%). tusrikaste ja raskkoormatud detailide korral. Nende Legeerivate elementide mõju terastes teraste tõmbetugevus termotöödeldult ulatub kuni avaldub eelkõige järgmises: 2000 N/mm2. - nad mõjutavad raua polümorfsete muutuste ning eutektoidmuutuse temperatuure ja eutek- Tabel 1.9. Legeerivad elemendid terastes toidi süsinikusisaldust terastes, - nad tõstavad ferriidi ja sellega terase tugevust, Ele- Sisaldus Mõju terastes - nad avaldavad mõju muutustele terase termo- ment %, üle töötlusel (austeniiditera kasvule, austeniidi Si 0,5 Tõstab voolavuspiiri, halven- lagunemisele ja läbikarastuvusele). dades plastsust
o. Mn korral temperatuuril (1000...1200 °C) sulab, muutes terase 1,65% ja Si korral üle 0,5%). hapraks teradevaheliste sidemete nõrgenemise Legeerivate elementide mõju terastes tõttu. Seda nähtust nimetatakse punahapruseks e. avaldub eelkõige järgmises: kuumhapruseks. - nad mõjutavad raua polümorfsete muutuste Mangaani olemasolu terases soodustab vääv- ning eutektoidmuutuse temperatuure ja eutek- liga rasksulava ühendi MnS teket, millega on pea- toidi süsinikusisaldust terastes, aegu välistatud punahaprumise võimalus. - nad tõstavad ferriidi ja sellega terase tugevust, Väävel vähendab terase löögisitkust, plast- - nad avaldavad mõju muutustele terase termo- sust ja ka väsimustugevust. töötlusel (austeniiditera kasvule, austeniidi
annaabi.ee 
