zizzle Marie Under, Henrik Visnapuu, August Gailit. · Rühmitus Noor-Eesti ( 1905-1916 Tartu) Liikmed :G.Suits(Asutaja), F.Tuglas, V.Grünthal-Ridala, J.Aavik, B.Linde, A.Kallas, J.Oks, J.Semper, A.Alle ,,Enam kultuuri! Enam europalist kultuuri! Olgem eestlased,aga saagem ka europlasteks!" Väärtustasid kirjastamiskultuuri. · Rühmitus Siuru ( 1917-1919 Tallinn ) Liikmed :M.Under (Esimees) , H.Visnapuu, J.Semper, A.Adson, F.Tuglas, A.Gailit(asutaja) Loomise rõõm,-see olgu meie ainus tõukejõud! Nad pöördusid oma loomingus maiste rõõmude ja ihade poole. · Tarapita ( 1921-1922 )Liikmed : M.Under, J.Semper, A.Kivikas, A.Adson, J.Vares-Barbarus, F.Tuglas(toimetaja), A.Alle, J.Kärner, A.Tassa.
Noor-Eesti "Noor-Eesti" oli kirjanduslik rühmitus Eestis. Esindab 20. sajandi alguse kultuurimurrangut ja tekkis noore haritlaskonna eneseotsingu tulemusena. · Rühmitus tegutses Tartus. · Nende moto on: ,,Enam kultuuri! Enam europalist kulturi! Olgem eestlased, aga saagem ka europlasteks!" · Propageerisid uusi suundi ja voole, tutvustasid euroopa kirjandust. · Pöörasid suurt tähelepanu vormile. · Kirjutasid palju asjatundlikku kirjanduskriitikat. Tähtsamatest ja tuntumatest kuulusid sellesse rühmitusse: Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Johannes Aavik, Bernhard Linde ja Villem Grünthal-Ridala. Noor-Eesti rühmitus süvenes ka vene, saksa ja soome kirjandusse, võttes oma kirjandusse üle uusi jooni.
Noor-Eesti- 1905-1915. kasvas välja õpilaste ja üliõpilaste rühmitustest. Püstitas kindlalt oma eesmärgi ja ideoloogiks võib pidada G.Suitsu. temalt ilmub artikkel ,,Noorte püüded". Manifesti põhieesmärk: ,,enam kulturi!enam Europalist kulturi! Olgem eestlased aga saagem ka Europlasteks!. Maailma kirjandus on selleks ajaks -3000 aastane. Eesti kirjandus 45 aastane professionaalne järjepidev eesti kirjandus tuli ärkamisaja algusega, rahvusliku liikumisega 19.saj II pool., 60' voolud jõudsid Eestisse hiljem, tänu sellele pole eesti kirjandus Euroopaga võrreldav. Rühmituse eesmärgid: tutvustada uut euroopa kirjandust, tegeleda eesti kirjanduse tõlkimisega,tuua rahvani unarusse jäetud eesti autorid(juhan liiv, K.J.Peterson) rühmituse taga peitub ka
Noor- Eesti oluline tegevusvaldkond oli ka keeleuuendus( Johannes Aaviku eestvedamisel). Eesti kirjakeele sõnavara täiendamiseks ja puhastamiseks saksa mõjust. Johannes Aavik andis välja Keelelist Kuukirja, tõlkis raamatuid ning kirjutas kriitikat eesti luule keele-jakujunduskasutuse kohtsa. Enamik inimesi ei võtnud uusi sõnu siiski koha kasutusele, see jäi mõõdukuse piiridesse. Tema tegevus innustas ka hilisemaid luuletajaid. Kuulus üleskutse ,, Olgem eestlased, aga saagem europlasteks" jt. sarnased ütlused kuuluvad Gustav Suitsule. Nooreestlased väärtustasid kirjutamiskultuuri. Ühisväljaanded : Noor Eesti albumid I(1905) II(1907), III(1909), IV(1912), V( ? ), ajakiri Noor- Eesti. Alates Noor- Eestist võib rääkida asjatundlikust kirjanduskriitikast. · Aastal 1905 moodustati kirjanduslik rühmitus ,,Noor Eesti, kelle eesotsas oli Tuglas ja Sütiste. Sisaldas kultuurimehi, kes tahtsid arendada Eesti kirjandust.
Huvi äratas emakeelne kirjandus ja omalooming, väliskirjandus, ajalugu, poliitika ja filosoofia. Suitsu toimetusel ilmus album ,,Kiired". ,,Kiirte" IV albumi välja andmisel anti ka sellele uus nimi ,,Noor- Eesti", mis oli inspireeritud Euroopa noorrahvuslikest ning samalaadsetest albumitest ,,Noor- Soome". Liikmed: Suits, Tuglas, Ridala, Linde, Kitzberg. Moto ,,Noor-Eesti" I albumis: ,,Enam kulturi! Enam europalist kulturi! Olgem eestlased, aga saagem ka europlasteks!". Leidsid et eesti kirjandus on vana ja väsinud ning kordab end. Tahtsid tuua kirjandusse uusi Euroopa suundumusi ja viia oma uuenenud kirjandust Euroopasse. Rõhutasid meie ühistunde puudumist. Oluliseks pidasid noor-eestlased linnastumist. Linna vaim, linlik mõtlemisviis ja psühholoogia pidi jõudma maale ajalehtede kaudu. Austati prantsuse kultuuri. Tauniti vene ja saksa mõju. Neid iseloomustab kõrgendatud enesehinnang. Teened: vormi rõhutamine.
annaabi.ee 
