Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"euroopalikkus" - 5 õppematerjali

Kus lõpeb Euroopa
2
doc

"Kus lõpeb Euroopa"

Meie asi on usk realiseeride, Mitte kellegi vastu peale meie endi. Olla eurooplane tähendab kaitsta sõnavabadust, õigusriiki ja demokraatiat meie endi kõige ebameeldivamate tendentside eest. Ka siis, kui see on ebamugav. Me peame andma endale aru, et Euroopa eksisteerib vaid väärtuses, raskesti defineeritavas konsensuslikus tavas. Sel pole mingit pistmist geograafiaga. Euroopa lõpeb seal, kus lõpeb me endi euroopalikkus, See piir on muutuv ja kokkuleppeline, küll hägus, aga alati äratuntav. Teha see piir selgeks ja kehtivaks ongi meie, kõikide eurooplaste ülesanne

Kirjandus → Kirjandus
17 allalaadimist
Referaat - Eesti naispoliitik Siiri Oviir
13
doc

Referaat - Eesti naispoliitik Siiri Oviir

Liberaalide Liidu fraktsioonis (ALDE) juhatuse liige. Suur osa Euroopa Parlamendi tööst toimub täiskogu istungite vahelisel ajal komisjonides. Käesoleval ajal töötab Euroopa Parlamendis 20 alalist komisjoni. Siiri Oviir osaleb kahe alalise komisjoni töös: tööhõive ja sotsiaalkomisjonis ning naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjonis. Euroopas on kõigi poliitikate keskmes inimene, mitte kasum majandusest, sest see on vaid vahend, kuidas inimese elu paremaks muuta. Euroopalikkus tähendab, et iga ühiskonnaliige on väärtuslik, sest ta on ühiskonna osa. Riigi ülesanne on hoolitseda nõrgemate ja abivajajate eest. Euroopalikus poliitikas pole tavaks öelda, et igaüks vaadaku ise, kuidas hakkama saab. Naised juhtimises Euroopas arutletakse küsimuste üle, nt naiste võimaluste üle ärijuhtimises. Siiri Oviir on seotud Euroopa Parlamendi naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni koostatud vastava raporti vastuvõtmiseks ettevalmistamisega.

Ühiskond → Ühiskonnaõpetus
6 allalaadimist
Mida tähendab olla eurooplane
6
rtf

Mida tähendab olla eurooplane?

Eestisse ja ka teistesse Euroopa riikidesse rändab palju immigrante, kellele meeldib Euroopa elu rohkem kui nende endi oma. Kuid euroopalikuks muutumisel ei tohiks Eesti unustada oma kultuuri ning peaks säilitama oma identiteedi, nagu see on oluline ka igas teises riigis. Euroopa on väga suur. Me keegi ei tea, kus algavad ja kus lõppevad Euroopa piirid. See piir on muutuv ja kokkuleppeline. Nagu ütleb meie uus president Toomas Hendrik Ilves: «Euroopa lõpeb seal, kus lõpeb meie endi euroopalikkus.» Geograafiliselt hõlmab Euroopa vaid väikest poolsaart Aasia hiigelmandri lääneosas. Sinna kuulub päris palju riike ning see on omamoodi tore. Need kõik riigid kokku teeksid nagu ühe väga suure maa. Eesti on väga väike riik, kuid siin on ka silmapaistvaid inimesi nagu näiteks olümpiavõitjad Andrus Veerpalju ja Kristiina Smigun. Jaapanis teeb oma karjääri sumokas Baruto ehk Kaido Höövelson, Saksamaal aga jällegi ansambel Vanilla Ninja. Ja on veel palju teisigi

Eesti keel → Eesti keel
99 allalaadimist
Nimetu
16
doc

Nimetu

valuvaigisti, vääriskivi 10. Johannes Aavik ja keeleuuendus. 1880-1973 Keeleuuenduse kõrgperiood: 1912-1924 1913 ,,Keele kaunima kõlavuse poole" (artikkel Eesti Kirjanduses). "Enne riist, siis teos; enne keel, siis kirjandus." 1924 ,,Keeleuuenduse äärmised võimalused" (kirjutatud 1914-1918). "Keeleuuenduse kurv tuleb lõpmattuseni tõmmata." Keel kui tööriist, masin: väljendab mõtteid, mõjub esteetiliselt. Parandada, arendada kõikvõimalike vahenditega XX saj. algus: euroopalikkus ­ eestlus. Noor-Eesti. Keeleuuendus: J. Aavik, V. Grünthal, O. Loorits, L. Kettunen Aavik Saaremaalt, Helsingi ülikoolis romaani ja soome filoloogia. Keeleteaduslikud artiklid Noor- Eesti albumites, Eesti Kirjanduses. Sõnavara rikastamine. Sõnavara rikkus määrab keele väärtuse. Väljenduse lühidus: sõnaühend liitsõna tuletis tüvisõna Laenamine. Uute tüvisõnade hankimine muudest keeltest ­ parim viis. Oluline häälikuline sobivus eesti keelde, mitte algupära

Varia → Kategoriseerimata
33 allalaadimist
11-klassi ajalooeksam
35
doc

11. klassi ajalooeksam

Maakogu seadustik 1649 ­ laiendati aadlike maavalduseid ja pärimisõigust; sätestati pärisorjus ja sunnismaisus Peeter I reformid: · Uus valitsemiskorraldus: tsaar ­ keiser, Bojaaride Duuma ­ Senat, prikaasid ­ kolleegiumid · Uus seisuste süsteem ­ võitlus pärusaadli vastu · Uus halduskorraldus: kubermangud, lahutati kohtu- ja administratiivvõim · Uus sõjaväekorraldus ­ nekrutid · Uus elulaad ­ euroopalikkus, Peterburg 1703 · Pearahasüsteem · Kiriku allutamine riigile · Koolihariduse reform: Teaduste Akadeemia Katariina II reformid: · Kubermangud, mis jagunesid maakondadeks · Aadlikogud · Pearahamaks · Kirikumaade riigistamine 2 näidet Katariina II valgustatuse kohta: arendas kooliharidust; kutsus kokku Suure komisjoni, mille ül. oli ülevenemaalise seadustiku koostamine 46.Ameerika Ühendriikide tekkimine Jamestown ­ 1606 Hollandlased ­ New York 1613

Ajalugu → Ajalugu
616 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun