Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"ettevalmistuskursustel" - 7 õppematerjali

Kunstiajaloo retsensioon
2
doc

Kunstiajaloo retsensioon

Tegu oli tema esimese maalinäitusega, mis sisaldas seitset maali. Debüütnäituse pealkirjaks on ,,Tantsija". Joonistamisande avastas Laura Arpo endas juba pisikese tüdrukuna, ehkki toona ilmusid tema väikeste sõrmede alt paberile enamasti küll loomad. Ta lõpetas 2004. aastal Kuressaare ametikooli kunstilise kujundamise eriala ning suundus seejärel elama Tallinna. Nüüdseks on ta end täiendanud Eesti Kunstiakadeemia ettevalmistuskursustel ning õppinud rõivadisaini Mainori kõrgkoolis. Kui varem tegeles Laura maalimisega rohkem hobi korras, siis alates eelmisest aastast otsustas andekas noor naine oma edasise elu sellele alale pühendadagi. Oma ideid töödeks ammutab Laura kõikjalt - näiteks fotodelt, muusikast, tantsijatest ja värvikombinatsioonidest. Tihtipeale hakkab ta endasõnul lihtsalt maalima kui tuju on ­ mõnikord õnnestub, mõnikord mitte.

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
9 allalaadimist
Ado Vabbe
13
docx

Ado Vabbe

913. aasta algul sõitis Vabbe kodumaale. Sama aasta novembrist järgmise aasta märtsini viibis noor kunstnik Helsingis. 914. aastal eksponeeris Vabbe Eestis oma abstraktseid töid. 1914. aastal käis reisil Itaalias kunstivaradega tutvumisel. 1915­1916. aastatel töötas Moskvas. 1917. aastast oli ta joonistusõpetaja Narva Kreenholmi vabrikukoolis. 1918­1919. aastatel oli Tallinnas Westholmi gümnaasiumis ning kunstihariduse õppejõud õpetajate ettevalmistuskursustel Haridusministeeriumis. 1926­1929. aastatel oli ta kooli juhataja. 1938. aastal omistatakse talle teenete eest kunstikool "Pallase" asutajana, kauaaegse pedagoogina ja koolijuhatajana professori tiitel. Ado Vabbe oli maali- ja graafikaõppejõuks erinevatel aegadel paljudes õppeasutustes, näiteks: Kõrgemas Kunstikoolis "Pallas", Konrad Mäe nimelises Riigi Kõrgemas Kunstikoolis, Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti koolis, Tartu Riiklikus Kunstiinstituudis. 1953­1956

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
10 allalaadimist
Kristiina Kass
11
doc

Kristiina Kass

1. Elulugu Kristiina Kass sündis 14. mail 1970. aastal Tartus. Kass on Soome-Eesti lastekirjanik, illustraator ja tõlk. Tema ema on lastekirjanik Asta Kass ja isa humorist Kalju Kass. Tema hobideks olid juba lapsepõlvest peale kirjutamine ja joonistamine, millele teismeeas lisandus ka soome keel. 1988. aastal lõpetas ta Tallinna kunstigümnaasiumi (tollane 24. keskkool) kunstiklassi. Kass käis ka kaks aastat Kunstiülikooli ettevalmistuskursustel, eesmärgiga saada kunagi raamatukunstnikuks. Kahjuks ta sinna sisse ei saanud ning seega tuli mängu "plaan B" ehk Helsingi ülikool, kuhu ta asus õppima soome keelt ja kirjandust. Hetkel elab Kristiina Soomes Hyvinkääl, väikeses aedlinnas Helsingi lähedal, kasvatab kahte last ja ühte kassi. Lisaks kirjanikuametile töötab Kass ka kommunikatsioonisuhete assistendina. 2. Inspiratsioon 2.1 Lapsed "Oma lapsed on väga heaks inspiratsiooniks," ütleb Kristiina

Kirjandus → Lastekirjandus
41 allalaadimist
URMAS KIBUSPUU
18
doc

URMAS KIBUSPUU

käija Kibuspuu ei olnud, vaid armastas pigem raamatuid lugeda ja joonistada. Ta luges vabalt ka vene keeles ja nautis kunstiraamatute uurimist. 3 Kooliteed alustas Kibuspuu Tallinna 28. 8klassilises koolis (praegune Tallinna Nõmme Gümnaasium), kus ta oli silmatorkavalt korralik. 1969. aastal jätkas Urmas õppetööd 46. keskkooli kunstiklassis (praegu Pelgulinna Gümnaasium). Keskkooli ajal käis Urmas ka Kunstiinstituudis ettevalmistuskursustel joonistamist õppimas. Keskkoolis hakkas silma paistma ka Urmase teatraalsus, miimika ja anne keelte peale. Olulisimad sõbrad keskkooli ajal olid Georg Bogatkin ja Raimo Aas, kellega koos tegeleti isetegevusega ja tehti riigikorda pilkavaid improvisatsioonilisi estraadikavasid. Kibuspuu oli kooliaja alguses väga tagasihoidlik, kuid läks aja jooksul üha lahtisemaks. Ta ei olnud aga ei pioneer ega komsomol. Reaalained talle meeltmööda ei olnud, küll aga paistis ta

Teatrikunst → Näitlemine
17 allalaadimist
Jüri Arrak-Eesti kunsti Suur Tõll
15
doc

Jüri Arrak, Eesti kunsti Suur Tõll

kirjastuses Eesti Raamat kunstnikuna (1969-1970), hiljem vabakutselise kunstnikuna. Vend Henno oli Jüri Arraku esimene kunstiõpetaja ja just tema avas Jürile ukse kunstide korterisse. (Arrak, 2014) Jüri Arrak meenutab: ,,Vend Henno, kes oli juba ERKI graafikatudeng, soovitas ka sinna tulla ja tegi mulle esimesed joonistamistunnid kirja teel (!) ning 1960. aastal tulin Tallinna. Töötasin elektrikute meistrina ehitustel ja olin aasta ERKI ettevalmistuskursustel. Joonistamine edenes jõudsalt, aga kuna maalimist polnud õppinud, sain eksameid teha kas skulptuuri või metalli alale, kus polnud ka ettevalmistuskursusi. Esimene tundus liiga auväärne ja metallehistöö kõlas kodusemalt ja nii saingi metallieriala tudengiks. Aga oma salasoovides tahtsin saada graafikuks nagu vendki, kes kinkis mulle töövahendid linoollõike tegemiseks. Juba esimesel kursusel tegin esimesed eksliibrised. 1964. aastal aga juba suuremad linoollõiked

Kirjandus → Kirjandus
10 allalaadimist
Eesti kunst 1918-1940
44
docx

Eesti kunst 1918-1940

Kandinskiga ja ka futurismi ja ekspressionismiga. Ado Vabbe (ka Adolf Vabbe; 19. märts 1892 Tapa – 20. aprill 1961 Tartu) oli eesti maalikunstnik, graafik ja pedagoog. Aastatel 1911–1913 õppis Münchenis Anton Ažbe kunstikoolis. Ajavahemikul 1915–1916 töötas Moskvas. Aastast 1917 oli ta joonistusõpetaja Narvas Kreenholmi vabrikukoolis ja 1918-1919 Tallinnas Westholmi gümnaasiumis ning kunstihariduse õppejõud õpetajate ettevalmistuskursustel Haridusministeeriumis. Vabbe osales ka kunstiühingu Pallas asutamises. Ta oli Eesti Kunstnike Liidu liige. Eesti kunsti tõi ta esmakordselt futuristlikke elemente. Matkas 1914. aastal kunstivaradega tutvumise eesmärgil Itaalias. Oli maali- ja graafikaõppejõuks erinevatel aegadel paljudes õppeasutustes, nagu näiteks "Pallas", Konrad Mäe nimeline Riigi Kõrgem Kunstikool, Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti kool, Tartu Riiklik Kunstiinstituut

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
32 allalaadimist
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
937
pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

” Parkige auto ohutusse kohta. Võtke sünnituseks mõeldud abivahendid välja ja tõmmake kanderaamile kate peale (kui seda ei ole enam aega teha, siis asetage kate lihtsalt naise istmiku alla). Sünnitusabi andjad peavad kindaid kandma. Hingake paar korda sügavalt sisse ja välja – laps sünnib nagunii ise (loodetavasti!). Ettevalmistuste ajaks peab naine jalast võtma sukkpüksid, aluspüksid vmt. 405 Üha enam naisi on sünnituse ettevalmistuskursustel õppinud asendeid, mis lihtsustavad sünnitamist. Enamiku naiste jaoks on mugavam, kui seljatugi on üles tõstetud ja ta saab jalad kõrverasse tõmmata. Küliliasend või püstine sünnitusasend hõlbustavad pressimist, leevendavad valusid ja vaheliha ning vagiina vigastusi. Joonis 29.1. Sündiva pea juhtimine ja lahkliha kaitse Joonis 29.2. Pea ja õlgade sünd Üks eelistatumaid asendeid on käpuli asend. Laske naisel asendit muuta, kui ta seda soovib.

Meditsiin → Esmaabi
362 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun