Nendeks variantideks on: A ülesalla vibutused, vastavalt eelpool kirjeldatule sirgete jalgadega, painutatud pöidadega ülesalla vahelduvate liigutuste sooritamine. Niimoodi jalgadega ujudes väsib ruttu, sest nii üles kui alla liigutuste sooritamisel on lihased pidevas pingeseisundis ja selle tulemuseks on sageli krambid sääremarjalihastes. B löögid rinnulikroolis ülalt alla, selilikroolis alt üles suunas. Ettevalmistavalt jalg painutub põlveliigesest (see on ühtlasi lõdvestusmomendiks). Löök algab reiest, sellele järgnevad säär ja pöid. Löögi e. tõukepinnaks on pöia pealmine pind (sarnaneb löögile jalgpallis). Pöid on löögi sooritamisel lõtv ja painutub passivselt. See tänapäevane variant on kõige efektiivsem, ent on omakorda sõltuvuses pöia painduvusest. C pedaalimine , sarnaselt jalgratta pedaalimisele kus tõukepinnaks on jalatallad. Pedaalivaid
Iga rühma element annab 0,2 punkti. Toenghüpetes on erinõue, et finaalis tuleb sooritada kahe erineva ele-mendirühma hüppeid. Kui sooritatakse kaks sama rühma hüpet, on hinne A- ja B- kohtunikelt 0,00.(eok.ee, 2013) Elemendid Kõigil aladel on 5 elemendirühma. Toenghüpe - Vault Iga hüppe väärtus oleneb tema raskusest. Kõik hüpped peavad olema sooritatud käte üheaegse äratõukega hüppelaualt. Maandumine hoolauale koheseks äratõukeks võib olla sooritatud hoojooksult või ettevalmistavalt elemendilt, äratõuge peab olema sooritatud kahelt jalalt. Kohtunikekogu hindab hüppeid nelja faasi põhjal: · esimene lennufaas, · äratõukefaas, · teine lennufaas, · maandumine. Hinde määramisel võtab kohtunikekogu arvesse tehnika (näiteks pöörete täpsus), täitmise (näiteks kõverdatud käed, hargitatud jalad), teise lennu-faasi kõrguse ja kauguse, maandumise ning dünaamika. Võistluste nõuded
10) Kuidas oleks võimalik eristada unenägu ärkvelolekust? Vastus : Ärkvel olles saame me suunata oma tegevust, aga unenäos ei saa. Unenäos on kordused, mitte küll täpselt üks ja sama, vaid väga sarnane. Unenäos on üllatusmomendid aga ärkvel olles ei ole. Unenäos võib hüpata ühest ajast teise aga ärkvel olles nii ei ole. 11) Milles seisneb Descartes'i idee metoodilisest kahtlusest? Vastus : Descartes'i kahtlus on metodoloogiline, ta kahtleb ettevalmistavalt ja prooviks, teatava eesmärgiga. Kui mõni väide on kaheldav, kuni väiksemgi võimalus on olemas, oletagem väide valeks ja vaadakem, kas pärast sellist ranget sõelumist midagi järele jääb. Descartes'i tõde, et argimõtlemise seisukohalt usaldusväärsena tunduv teadmiste allikas, taju ei täida kindluse nõuet. Mida iganes ma tajun, ükskõik kui selgelt ma kujutlen seda nägevat on alati toereetiliselt võimalik, et mõni minust väljaspool asuv paha vaim põhjustab neid muljeid.
Säilitades tree- ningute mahu ja treeningukordade arvu ja langetades treeningute intensiivsust, hakkab sportlase töövõime suh- teliselt kiiresti langema. Vastupidisel juhul, hoides töö intensiivsuse kõrgena, võib märkimisväärselt langetada nii mahtu kui ka kordade arvu, ilma et töövõime halveneks 10–15 nädala jooksul. Intensiivsust säilitades ja treenin- gukoormust ülejäänud kahes aspektis langetades tulevad esile võistlusteks ettevalmistavalt perioodilt oodatavad positiivsed nihked. Rõhk langeb treeningute kvaliteedile – tehakse vähe, kuid kõrge kvaliteediga intensiivseid harjutusi ning keskendutakse taastumise kvaliteedile. TREENINGU- JA PUHKEPÄEVADE VAHEKORD Intensiivsuse suhtelise kasvuga peab suurenema puhkepäevade arv, mille jooksul organism saaks võimalikult täieli- kult taastuda. Tüüpiliseks pausiks intensiivsete treeningute vahel on 2–3 päeva. Sõltuvalt spordiala tehnilisest nüan-
Kahtluste puudumine- kõigist kujuteldavatest tingimustest vaba kindlus- on kriteerium, millega tunnetust tuleb mõõta. Kas saab midagi tõsikindlalt teada? Süstemaatilise kahtluse meetod Kõiges peab kahtlema, milles saab kahelda. Mida iganes peab olema võimalik küsida. Mitte miski muu ei kõlba kui tõsikindluse nõuded täitev mõistuse hääl. Descartes pole skeptik- ta ei väida, et midagi pole võimalik teada. Ta kahtleb ettevalmistavalt ja prooviks, teatava eesmärgiga. Kui mõni väide on kaheldav, siis oletagem väide valeks. Meeleelundite kaudu tulevat teadmist ei saa kindlalt-täiesti kindlalt-usaldada. Ta mõtleb, et mõni kurivaim üritab teda petta. Cogito, ergo sum Midagi saab tõsikindlalt teada. Mõtlen, järelikult olen olemas. Saan kahelda vaid olemas olles. SPINOZA- VAIMU JA MATEERIA VAHEKORD Milline on vahekord inimese hingelise- vaimse- ja materiaalse poole vahel? Hingeline
peaksime lähtuma tõenäolisusest. arusaadav. · Descartes pole skeptik. Ta ei väida, et midagi ei · Mõistuslik tegevus on niisiis ainus tõe garantii. ole võimalik teada. · Dualistlik maailma- ja inimesekäsitlus · Ta kahtleb ettevalmistavalt ja prooviks, teatava · Mina on res cogitans mõtlev asi. eesmärgiga see on metodoloogiline kahtlus. · Kust ma tean, et ma ei maga? · Selle vastandiks on res extensa, väline kehade maailm. Välistel asjadel on ulatuvus ja liikumine.
annaabi.ee 
