öeldakse, et kui tegevus kujutab endast ohtu inimeste tervisele või keskkonnale, tuleb ettevaatusabinõusid rakendada isegi siis, kui põhjusliku seose teatud aspektid ei ole teaduslikult täielikult tõestatud. Antud juhul tuleks ohtu Natura 2000 võrgustiku alale jaatada, kui on olemas oht, et keemiatööstus lekib ning sellega kaasneb kahju. Samas ei saa ettevaatusprintsiibi rakendamisega liiga kaugele minna ning jaatada igal juhul keskkonnakahju tekkimise võimalikkust. Tuginedes ettevaatusprintsiibile on kohustuslik erinevad mõjud välja selgitada, hinnata ja loetleda vajalikud leevendusmeetmed. Antud olukorras on puudulikult hinnatud mõju inimese heaolule (kaasaarvatud mõju kohaliku kogukonna arengu jätkusuutlikkusele) ja varale. Ühtlasi tuleks uuesti üle vaadata ka looduskeskkonnale avaldatav mõju. 2.2 Eesti regulatsioon ja regulatsiooni asjakohasus Eestis peetakse keskkonnaõiguse valdkonda kuuluvateks kõiki nö klassikalisi teemasid:
propageerivatele ideedele. Säästva arengu kontseptsiooni kujunemine on kahtlemata olnud üheks määravamaks teguriks kaasaegse keskkonnapoliitika ja -õiguse arenguloos. Säästev areng - arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. Säästva arengu õiguse üheks koostisosaks peetakse rahvusvahelist tervishoiuõigust, mis toetub kolmele alusele- ettevaatusprintsiibile, põlvkondadevahelisele võrdsusele ja õigusele tervise kaitsele. Agenda 21 on ülemaailme XXI sajandi säästva arengu programm, mis on kõigi riikide tegevuskavade koostamise aluseks. Seetõttu tähtsustab Agenda 21 keskkonnasõbraliku ja tasakaalustatud maailmamajanduse arengut, et sellega tagada põhiliste vajaduste rahuldamine. Keskkonnapoliitika eesmärgid: * käsitada keskkonda rahva ühise ressursina * arvestada looduskeskkonna kui ühtse terviku huve
(...); Saaremaa sadama asi ja Waddenzee kaasus Hollandi Ülemkohtu küsimustest päris selle järele, kas kava või projekti tuleb Loodusdirektiivi artikkel 6 lõike 3 alusel hinnata siis kui on need tõenäoliselt ala mõjutavad (hindamise käigus tehakse kindlaks mõju olulisus), või peab hindamise läbi viima vaid siis, kui on piisavalt tõenäoline , kava või projekt avaldab alale olulist mõju. Kohus viitas oma vastuses EÜ asutamislepingus sätestatud ettevaatusprintsiibile ja keskkonna kaitstuse kõrge taseme printsiibile ja tõi esile selle, et hinnata tuleb iga kava või projekti, mille puhul ei saa välistada olulist mõju Natura alale. Niisiis tuleb hindamine läbi viia kõikidel nendel juhtudel kui esineb kahtlus olulise mõju puudumise osas. Ainult siis kui mingit kahtlust ei jää võib hindamise ära jätta. Kui põhjalik peab hindamine olema Tallinna Halduskohus asus järgmisele seisukohale: "..
ohust, turueelse mõju hindamise meetmed, alternatiivide kaalumine. III KESKKONNALASED ÕIGUSED J. Wolf: loodusseadustega ilmselt vastuolus olevad seadused peaksid õigusriigi tingimustes olema loetud ka õugse aluspõhimõtetega vastuolus olevateks. Tundub radikaalne, aga kui seadused on vastuolus loodusseadustega, võivad need tuua kaasa tagajärgi, mis muudavad võimatuks põhiõiguste kaitse. Õigusriigi ülesanded: - ehitada toimiv keskkonnaalane õiguslik regulatsioon vastavalt ettevaatusprintsiibile - hoolitseda kehtiva regulatsiooni elluviimise eest - astuda samme keskkonna kvaliteedi säilitamiseks ja parandamiseks nendel juhtudel, kui see ülesanne ei kuulu eraõiguslikele isikutele. Riik peab hoolt kandma selle eest, et mitte ainult tema enda, vaid ka teiste tema jurisdiktsiooni all olevate isikute keskkonnaalased kohustused saavad tõidetud. Kui riik ei tule toime oma keskkonnaalaste ülesannete täitmisega, peab isikutel olema võimalus riigi korralekutsumiseks.
See rajaneb ettevaatusprintsiibil ja põhimõtetel, mille järgi tuleb võtta en- netusmeetmeid ja keskkonnakahjustus heastada eeskätt kahjustuse kohas, saastaja peab aga maksma. (ELTL 191(2)). Oma keskkonnapoliitikat ette valmistades võtab liit arvesse (ELTL art 191(3)): kättesaadavaid teaduslikke ja tehnilisi andmeid * (kui aga teaduslikud andmed on kaheldavad või vasturääkivad, siis vastavalt ettevaatusprintsiibile tuleb meetmeid siiski rakendada!) liidu eri piirkondade keskkonnatingimusi vmeetme võtmise või võtmata jätmise potentsiaalseid tulusid ja kulusid liidu kui terviku majanduslikku ja sotsiaalset arengut ning tema piirkondade tasakaalustatud arengut 15 14 Subsidiaarsusprintsiip ja integreerimisprintsiip ja keskkonna kõrgel