keevitada mõlemalt poolt. Termomõjutsooni omadused: Joonis 1.3 Joonis 1.4 Liite mehaanilised omadused on tagatud (J2 = 43J, A = 19%). t8/5 = 7 s; Termomõju tsooni struktuur - 51% beiniit, 29% martensiit, 19% ferriit+perliit. Suur külmpragude tekke tõenäosus. Vältimiseks soovitatav ettekuumutus, jahtumisaja suurendamiseks. 2. Erinevatest terastest (süsinikteras + kõrglegeerteras) liite keevitusmaterjali valik Schaeffleri diagrammi abil (pakett Consel Elga) Põhimetall 1: 1C35; Põhimetall 2: Remanit 4306; Keevitusprotsess: GMAW. Schaeffleri diagramm: Joonis 2.1 Antud põhimetallide ning 70/15/15 (lisametall/põhimetall.1/põhimetall.2) dilution
Joonisel 5.2 on näidatud Weldox 900 süsinikekvivalent. Joonis 5.3 toob ära soojussisestuse arvutuse tulemused. Joonisel 5.4 on näha ettekuumutustemperatuurid ning vesinikusisaldus HD = 5 ml/100g. Joonis 5.4 - eelkuumutustemperatuurid Joonis 5.5 - temomõjutsooni kõvadus Termomõju tsooni kõvadus on 480 HV (joonis 5.5) eeldusel, et ei teki martensiiti. Kõvadus väheneb jah- tumiskiiruse tõustes. Järeldus: termomõju tsooni jahtumiskiirus, ettekuumutus, kõvadus ja materjal mõjutavad tugevalt keevis- liidese tugevust. 6. Keevituselektroodi valik Kriteeriumid: Plaati keevitatakse ühelt poolt; Rm = 500 MPa; Re = 275; Amin= 19 %; KCV = 27 J; To = -20o C; Terase mark S275 J264. Keevituselektroodiks valisin ELGA P 4130 elekroodi, mis sobib madallegeerterase keevitamiseks ning annab piisavalt tugeva õmbluse. P 4130 Date:
elektroodikatteid ja kõrgemat tühijooksupinget (kaare süütepinget) 15) Keevitustraadi põhiliseks erinevuseks võrreldes pealesulatusmaterjalidega (ka traadiga) on: madal süsiniku sisaldus(c<0,25%) 16) Keevitatava materjali ettevalmistamist servamisega (faasimisega) lahknemisnurga all teostatakse eesmärgiga: täieliku läbisulatuse (läbikeevituse saavutamiseks 17) Keevitusdefektide külm- ja kuumpragude tekkimise ohtu saab oluliselt vähendada: ettekuumutus temperatuuri suurendamise ja konstruktsiooni jäikuse vähendamisega 18) Teraste keevitatavus (külmpragukindlus) halveneb kõige rohkem: c sisalduse kasvuga. 19) Käsikeevituse elektroodi läbimõõõt valitakse lähtudes: keevitatava materjali paksusest. 20) Automaat-kaarkeevitus püsiva (muutumatu) elektrooditraadi etteandekiirusega põhineb: kaarepikkuse isereguleerivusel. 21) Hapniku rõhk täisballoonis on Mpa (atm): 15 (150)
elektroodidega? Vali üks: a. keevitatava materjali keemilisest koostisest b. õmbluse ruumilisest asendist c. keevitatava materjali paksusest d. õmbluse servakujust Küsimus 4 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Karastuvate teraste keevitamisel külmpragude tekkimise vältimiseks on vajalik Vali üks: a. rekristalliseeruv lõõmutus b. eelnev toorikute jahutamine etteantud temperatuurini c. toorikute ettekuumutus etteantud temperatuurini d. tavalised keevitustehnilised võtted Küsimus 5 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Käsikaarkeevitusel kasutatakse vooluallikaid Vali üks: a. jäiga tunnusjoonega b. kergelt tõusva tunnusjoonega c. järsult langeva tunnusjoonega (püsivvooluga) d. kergelt langeva tunnusjoonega Küsimus 6 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst
d-nurkliide 4.Punktkeevisliide (otstarve, omadused). Punktkeevisliide on keevisliide mis on punkti suurune ja teatud vahemaa tagant. Seda kasutatakse enamasti detaili paika panemiseks ehk edasiseks keevitamiseks või konstrueerimiseks. 5.Garanteeritud pinguga (press)liide (eskiis ja kommentaarid). Pressliide on lihtne ja levinud töökindel liide. Põhineb võlli ja ava mõõtmete erinevusel enne liite monteerimist. Kasutatakse press- ja termokoostamist ( rummu ettekuumutus õlis või võlli jahutamine näit. süsihappelumes). Joonisel: Pressliite tasakaalutingimus (a) ja pingete jaotus liites (b) 6. Neet-, tihvt-, joot- ja liimliited (otstarve, eskiisid). NEETLIITED: 1)Tüüpilised needikujud. 2)Neetimine pressimisega 3)Pimeneetide (liite vastaspoolele a - lähteasend, juurdepääs takistatud) lõpp-pea
Keevisliidete termotöötlemine. Termotöötlemine hõlmab detailide ettevalmistamist keevitamiseks, termotöötlemist keevitamise käigus ja valmisdetaili termotöötlemist peale keevitamist. Detailide termilist ettevalmistust enne keevitamist tehakse metalli keevitatavuse parendamiseks. Soojusreziimi valik keevitamisel oleneb keevitatavate metallide ja sulamite omadustest, samuti konstruktsiooni jäikusest ja seisukorrast keevitamise ajal. Mustmetallide keevitamisel peab ettekuumutus temperatuur olema seda kõrgem, mida enam kaldub antud teras karastumisele ja pragunemisele. Keevitusjärgse termilise töötlemise ülesanne on keevitamise käigus tekkinud pingete kõrvaldamine ja mehaanikaliste omaduste parandamine. Lehtmetalli ja torude keevitamine ning keevitamine remonditöödel. Ilma traadita keevitatakse kuni 2 mm paksust lehtterast, kus lehtede servad ääristatakse ning