välimuselt kui ka iseloomult. 19) tempel-neid rajati jumalatele, tähtsamtel jumalatel oli igalühel oma 20) oraakel- vana-kreeka pühamu. 21) müsteerium-laiema üldsuse eest varjatud jumalateenistused, võisid osaleda ainult pühitsemisrituaali läbi teinud inimesed. 22) pedagoog-rikkamates peredes võeti poistele koduõpetaja. 23) Eepos-kangelasjutt 24) lüürika-esialgu tähendas lüüra saatel ettekantavat luulet. 25) draama-on saanud alguse Dionysosele pühendatud koorilauludest. 26) Komöödia-Lõbusa sisuga näitemäng 27) Tragöödia-tõsisema sisuga näitemäng. 28) Filosoofia-üldiste probleemide üle juurdlemist nimetasid kreeklased filosoofiaks. 29) Hippokratese vanne-arstide ametitõotus, mis oli kirjas Hippokratesese teoses. Kohustab arste igas olukorras ennastohverdavalt võitlema patsientite elu ja tervise
Rapsoodid aristokraatidele lossides ette kandsid. Kuulsaim neist oli pime Homeros, kellele omistati kaks kõige kuulsamat eepost "Iilias" ja "Odüsseia".Eepostel olid eepilised teemad, millest tähtsaim oli Trooja sõja lugu. Suurenes ka lühemate luulevormide populaarsus. Ka neid esitati lossides vile- või keelpilli (nt. Puust kitara ja kilpkonnakilbist lüüra) saatel. Lüürika tähendas algul lüüra saatel ettekantavat luulet. Üks kuulsamaid luuletajaid vanas kreekas oli Ateena seadusandja Solon. Arenes ka koorilüürika, mis sisaldas endas luulet, liikumist ja zeste. Üks silmapaistvamaid koorilüürikuid oli Pindaros, kes pärines delfi aristokraatlikust preestrisuguvõsast. Enamus tema teoseid rääkis spordivõistlustest ja -võitudest. Tema hinnangul oli see jumalik soosing. Filosoofia: Filoosoofia - juurdlemine maailmaprobleemide üle (nt. Jumala osa maailmas jms.)
-gümnaasiumitest said hariduskeskused >> peeti loenguid ja vestlusi -võistlused *Olümpiamängud>> peeti iga 4 aasta tagant osalesid ainult hellenid kiirjooks, maadlus, rusikavõitlus, kombineeritud võitlus, viievõistlus(jooks, odavise, kettaheide, hoota kaugushüpe ja maadlus) võistlesid ainult mehed kehtis relvarahu võitu hinnati väga kõrgelt > mälestusmärgid, kuulsus, ülistuslaulud Lüürika: -kuulusid enamus pidustuste kavva -lüürika tähendas algselt lüüra saatel ettekantavat luulet -hiljem sai sellest luulet tähistav üldmõiste -enamus poeete olid aristokraadid -Salon > heitis ette saamahimu, ühiste huvide eiramist -koorilüürik Pindaros > spordivõistluste võitjatele laulud *Panatenaiad>> osalesid mehed, lapsed, naised ja vääramaalased tähistati uue aasta algust tõrvikuvõidujooks ja koorilaulud, suurejooneline rongkäik akropolile spordivõistlused liitis Ateenalasi ühtseks tervikuks Teater:
Odysseuse raevukast kättemaksust ja pikkadest rännuaastatest. Kangelaseeposed loodi eelkõige aristokraat- likule lugejaskonnale ja on kantud aristokraatlikust ellusuhtumisest. Aja jooksul suurenes ka lühemate luulevormide populaarsus. Luuletusi kanti ette suuliselt, vile- või keelpilli saatel. Keelpillidest olid kõige levinumad puust valmistatud kitara ja kilpkonnakilbist kõlakastiga lüüra. Lüürika (luulekunst) tähendas esialgu lüüra saatel ettekantavat luulet ja muutus üldmõisteks hiljem. Luule- tuste loomine ja esitamine oli peamiselt aristokraatide harrastus ning suurem osa lüürikuid pärinebki nende hulgast. Kreeka lüürika avab neile aristokraatide ellusuhtumise ja maailmavaate. Palju viljeldi armastusluu- let, millel oli nii mõnigi kord homoseksuaalne tagapõhi. Oli ka poliitilist luulet ning palju moraaliteemat kä- sitlevaid luuletusi. Üks silmapaistvamaid kreeka lüürilisi luuletajaid oli Pindaros (elas 5. saj. eKr).
Järgmisel päeval toimetavad faiaagid Odysseuse Ithakale. Jumalanna Athena moondab Odysseuse kerjuseks. Pärast seda läheb Odysseus ühe karjuse juurde. Seal kohtab ta oma poega. Koos kavandavad nad plaani kuidas kosilastele kätte maksta. Nad tapavad kõik kosilased ja nendega kampa löönud teenrid ära. Odysseus ja Penelope saavad lõpuks ometi koos olla. Ithakale saabub jälle rahu. Lüürika Lüürika tähendas esialgu lüüra saatel ettekantavat luulet ja muutus üldmõisteks hiljem. Luuletuste loomine ja nende ettekandmine oli peamiselt aristokraatide tegevus. Palju viljeldi armastusluulet, mille oli sageli selge homoseksuaalne tagapõhi. Kurdeti saatuse heitlikkust ja kutsuti üles vaoshoitusele ning mõõdukusele. Solon pühendas peaaegu kogu oma luule kaaskodanike pahede kritiseerimisele ja omaenese poliitiliste sammude põhjendamisele ning õigustamisele. Üks kuulsamaid luuletajaid oli 5.sajandi
-gümnaasiumitest said hariduskeskused >> peeti loenguid ja vestlusi -võistlused *Olümpiamängud>> peeti iga 4 aasta tagant osalesid ainult hellenid kiirjooks, maadlus, rusikavõitlus, kombineeritud võitlus, viievõistlus(jooks, odavise, kettaheide, hoota kaugushüpe ja maadlus) võistlesid ainult mehed kehtis relvarahu võitu hinnati väga kõrgelt > mälestusmärgid, kuulsus, ülistuslaulud Lüürika: -kuulusid enamus pidustuste kavva -lüürika tähendas algselt lüüra saatel ettekantavat luulet -hiljem sai sellest luulet tähistav üldmõiste -enamus poeete olid aristokraadid -Salon > heitis ette saamahimu, ühiste huvide eiramist -koorilüürik Pindaros > spordivõistluste võitjatele laulud *Panatenaiad>> osalesid mehed, lapsed, naised ja vääramaalased tähistati uue aasta algust tõrvikuvõidujooks ja koorilaulud, suurejooneline rongkäik akropolile spordivõistlused liitis Ateenalasi ühtseks tervikuks Teater:
Lüürika Nagu spordivõistlused, nii kuulus ka luule ettekandmine ja võistulaulmine paljude pidustuste kavva. Juba mäletamatutest aegades alates kanti ette kangelaslaule. Kuid aja jooksul said eepika kõrval populaarseks ka lühemad luulevormid. Nagu kangelaseeposi, nii esitati neidki flöödi või keelpilli saatel. Luule ehk lüürika tähendaski algselt lüürika saatel ettekantavat luulet, kuid muutus järk-järgult kogu luuležanrit tähistavaks üldmõisteks. Enamik lüürilisi poeete pärines aristokraatide hulgast. Luules andsid nad edasi peamiselt oma tundeid, mõtteid ja tõekspidamisi. Ühelt poolt ilmneb lüürikas poeetide auahnus ja kättemaksuhimu, teisalt aga kibe tõdemus, et saatus on heitlik ja peatselt saabub vanadus ning surm. Mitmed poeedid uskusid, et jumalate meelepaha ja õnnetusi saab vältida mõõdukuse ja vaoshoitusega. Kes ei