Eriti puudutab see uusi sünteetilisi radu. Esimese sammu lõpul peab pöid olema tagumise pakuga ühel joonel ja mitte rohkem kui 4 pöia kau-gusel esimesest pakust. Jalg asetatakse päkale. Iga järgnev samm peab olema eelnevast ca poole pöia võrra pikem. V. Bor-zovil toimub sammude pikenemine stardist järgmiselt: 120-132-145-160-175-190-202-214-226-235 cm ( V. Petrovski). Esimestel jooksusammudel kere ettekallutus säilib, pilk on endiselt suunatud alla rajale, pea on just kui kere pikenduseks, seega normaalasendis. Pea kuklasse tõstmine põhjustab jooksja liialt varajase püstinemise ja pea liialt rinnale surumine tingib vähese edasiliikumise kiiruse, jooks toimuks nagu paigal. Kere ettekallutus võimaldab suunata äratõuget rohkem kehale järele ning soodustab kiirendust. Jooksu algus madalstardist. Tugevamate sprinterite eelistena stardis nimetavad D. Ionov ja G. Tsernjajev järgmisi momente:
Laskumisviisid: laskumine kõrgasendis- kasutatakse, kui eesmärgiks ei ole kiirus ja kukkumisohtu pole. Kiõrgasendis laskumine on enamiku mäesõiduelementide õpetamise aluseks, kuna selles õpitakse ära tarvilik säärte ettekallutus hüppe-ja põlveliigestest. NÕUDED asendile: Jalalabade vahekauguseks on üks pöia laius Üks jalg on teisest 0,5 kuni 0,75 jalalaba pikkuse võrra eespool (see pikendab tugipinda, millega aitab säilitada tasakaalu). Keharaskus jaotub ühtlaselt mõlema jala täistallala Sääred on hüppe-ja põlveliigestest kallutatud ette, nii et ülalt vaadates põlved katavad saapaninasid. Tagapool asetseva jala reis, kere ja pea moodustavad ühise sirge
obturatumi. · Sünostoosid: Os iliumi, os ischii ja os pubise vaheline luuline liidus. Art. Lumbosacralis (lumbosakraalne liiges L1-S5 vahel) - Paariline lameliiges - Võimaldab lisaks lülisamba liikumisele vaagnasuhtes ka vaagnaliikumist kere suhtes - Liigest stabiliseerivad: lig. iliolumbale ja torakolumbaalfastsia Liigutused: vaagna tõstmine (elevatsioon) ja langetamine (depressioon) (sag telg, fron tasa); ettekallutus (sagitaaltasapind; frontaaltelg); rotatsioon paremale ja vasakule (vert telg, hor tasa) ALAJÄSEME VABAOSA LUUDE ÜHENDUSED Puusaliiges (art.coxae) - Moodustuvad caput femoris ja acetabulum - Liigespindu täidab labium acetabulare - Keraliiges - Kolmeteljeline - Liigutused: reie fleksioon/ekstensioon; abduktsioon/aduktsioon; siserotatsioon/välisrotatsioon ning vaagnaliikumisega seotud liikumised- vaagna
Rütmiliste reflekside reguleerimisest võtavad osa KNSi paljud osad, alates seljaajust ja lõpetades suuraju poolkerade koorega. Tähtis osa nende regulatsioonis on põhimiktuumadel. Veel võtavad regulatsioonist osa ka vaheaju ja keskaju ning väikeaju. Rütmilised refleksid on aluseks tsüklilistele liigutustegevustele (nt kõnnile ja jooksule). 42.HOIAKUREFLEKSIDE TÕTTU PEA JA KAELA SIRUTAMINE SUURENDAVAD sirutajate LIHASTE TOONUST, PEA JA KAELA ETTEKALLUTUS SUURENDAVAD painutavate LIHASTE TOONUST 43.LIHASKETI EHK LIHASLINGU MÕISTE Lihased töötavad omavahel väga täpselt organiseeritult. Teatud kindlat liigutust ei soorita üksikud lihased, vaid mitmed talituslikud omavahel ühendatud lihased, mis moodustavad funktsionaalseid üksusi nn lihaskette ehk lihaslinge. Eristatakse vaatud ja suletud lihaskette. 44.AVATUD LIHASKETT. NÄIDE
fleksioon -kere kontalateraalne rotatsioon -vaagna tahakallutus nimme- ristluuliigeses -reie fleksioon ja vaagna ettekallutus M. gluteus crista iliaca tuberositas -reie ekstensioon puusaliiges gluteus inferior maximus tagumine pind, glutea ja -välisrotatsioon os sacrum, os ITB -abduktsioon (ülemine ⅓ ) coccygis aduktsioon (alumine ⅔ ) -kallutab vaagnat taha M
annaabi.ee 
